Me helistame leiutis juurde leiutamise tegevus ja tulemus, teades, et leiutamine tähendab leida või avastada uus asi, mida keegi teine ei tea. Selle tegevuse tulemust nimetatakse leiutiseks.
See protsess tähendab uue tööriista, edusammude või ressursi sündi ja muutub muutvaks ettepanekuks, mis püüab optimeerida igapäevaseid tegevusi.
Vastavad vajadustele
Läbi ajaloo oli leiutis põhiliselt seotud erinevate vajadustega, mida inimkond esitas ja mida näiteks oli vaja mingil viisil rahuldada.
Samal ajal võimaldasid inimene ja tema loomulik arutlusvõime tal selles aspektis edasi liikuda ja oma nõudmistele tõhusaid lahendusi leida.
Eelajalooline inimene leiutas looduses teda ümbritsevatest elementidest ja materjalidest tööriistad ning kasutas neid oma vajaduste lahendamiseks. Paljud neist vajasid tema leidlikkust ja seetõttu muutis ja täiustas ta neid, et muuta need talle kasulikuks.
Näiteks poleeritud ja teravad kivid olid täpsed jahirelvad, mis muutsid meestel tollal ellujäämise lihtsamaks, sest tänu neile said nad loomi küttida ning ennast ja oma perekonda toita. Tänapäeval võivad need relvad tunduda väga lihtsad, kuid kindlasti polnud neil aastatel neid üldse ...
Leiutamise ja avastuse erinevus
Midagi, mida peame selgeks tegema, sest nad on sageli segaduses, on see, et leiutis ei ole sama, mis avastus. Esimene on miski, mis oli olemas ja mis tekib tänu inimese leidlikkusele, teine aga millegi avastamine, mis oli juba olemas, kuid mis jäi x põhjusel inimese teadmiste eest varjatuks ja ta äkki leiab selle.
Kuigi see pole termini ainus kasutus, on see ka korduv, et seda kasutatakse mis leiutas, see tähendab, eelmainitud leiutamise tulemus. Vahepeal on leiutamise eest vastutav isik rahvasuus tuntud kui leiutaja.
Leiutamisprotsess
Leiutiseni saab jõuda kahel põhilisel viisil, ühelt poolt võib see põhineda juba olemasolevatel ideedel või objektidel, st see, mida leiutaja teeb, on mõned modifikatsioonid või uuendused juba olemasolevasse leiutisse, mis hiljem viia millegi uueni, näiteks uue funktsioonini, mis lisatakse tehnoloogilisele seadmele, mida sellel varem polnud.
Ja teine viis leiutiseni jõudmiseks on inimese enda unikaalne leidlikkus. Sel juhul annab kõnealune leiutis tohutu panuse inimeste teadmistesse, kuna see toob maailma ja avaldab midagi seni tundmatut.
Inimene on leiutamisele pühendunud praktiliselt ajast, mil maailm on maailm, näiteks paljud arvavad, et keel on inimese esimene ja suur leiutis ning noh, nagu me teame, järgnes lugematu arv leiutisi.
Üldiselt tekivad leiutised sellest vajadustele mis tekivad ja siis hakkab selle vajaduse all kannatava või sellest või tollest kursis oleva inimese pea toimima, et sellest rahuldust otsida. Samuti uudishimu ja soov kasu saada on veel kaks motivatsiooni, mis on sekkunud erinevate leiutiste ilmumisse. Tuleb märkida, et eelnimetatud motivatsioonide kombineerimine on normaalne.
Leiutisi saab kaitsta läbi patent; Patent on leiutajale kättesaadav juriidiline ressurss ja see tähendab, et kõnealuse leiutise kasutamine on eranditult patendi omaniku ülesanne.
Kõige tavalisem on see, et leiutaja juhib ise patendi saamist, kuigi sage on ka see, et leiutaja müüb õigused ettevõttele. Kui ettevõte teeb patendi kaudu omaenda leiutise teise, saab ta seda turustamiseks ära kasutada.
Valetage, et keegi väidab millegi või kellegi kohta
Ja teisest küljest hakatakse kõnekeeles ja praeguses keeles nimetama leiutist seda valet, mida keegi millegi või kellegi kohta teisele inimesele toetab või kinnitab. "Palgatõus on Laura väljamõeldis, et vaigistada töötajate kaebusi." Leiutamine on selles mõttes pettuse ja vale sünonüüm.
Näiteks puudub leiutis tõepärasus ja see on absoluutselt vale.
Inimesed, kes on vapustavad või kellel on loomupärane kalduvus petta, mõtlevad sageli välja igasuguseid asju enda või teiste kohta.
