Inimesel on universaalse mõõtmega väärtused ja ideed. Nii on sõprus, armastus, solidaarsus või õiglus levinud kõigis kultuurides, kuigi iga kultuuritraditsioon annab igaühele oma nägemuse ja nüansid.
Soov õigluse järele tuleneb vajadusest elada ühiskonnas, kus valitseb teatav harmoonia, kus puuduvad kuritarvitamise olukorrad ja kus on kehtestatud tasakaal. Õigluse soov sünnib vajadusest luua seadusi, et inimene kujundaks seadusi ja õigusnorme, mis aitaksid taastada õiglust. Inimlik õiglus on aga definitsiooni järgi ebatäiuslik, kuna inimene teeb mõnikord hinnanguid andes vigu, käitub eelarvamustega ning tema nägemus sellest, mis on õiglane või ebaõiglane, sõltub sotsiaalsest kontekstist ja seaduste endi piirangutest.
Jumalik õiglus kui ideaal
Inimliku õigluse piirangud tähendavad, et kõigi religioonide sfääris on kõrgem õiglus, jumalik õiglus. See on usul põhinev usk, mis seisneb veendumuses, et jumal, kõrgem entiteet või looduskord kehtestab mingil moel autentse õigluse, ilma võimalike eksitusteta ja andes igaühele selle, mida nad väärivad.
Kristlaste jaoks on jumalik õiglus tõhus viimasel või üleilmsel kohtuotsusel, mil iga inimene annab Jumalale aru, nii et Jumal mõistab igaühe üle kohut selle järgi, mida ta oma elus on teinud. Sama mõte püsib ka islamis, kuid viimse kohtupäeva asemel kasutatakse väljendit kättemaksupäev.
Muistsete egiptlaste jaoks oli ka idee jumalikust õiglusest, kuna nad uskusid reinkarnatsiooni ja järgmises elus hakkab jumalus Maat vastutama kurja väljajuurimise ja hea pealesurumise eest.
Enamikus religioonides esitatakse jumalikku õiglust kui jõudu, mis neutraliseerib inimliku õigluse nõrkusi ja ebapiisavust. Nii juhtub hinduismiga, polüteistliku religiooniga, kuid millel on põhikontseptsioon – karma. Niinimetatud karma seadus juhib kõike, mis on loodud ja on üksus või jõud, mis vastutab tõelise õigluse kehtestamise eest.
Jumaliku õigluse idee kriitika
Mõnedest filosoofilistest käsitlustest võib aru saada, et jumaliku õigluse kontseptsioon pole midagi muud kui inimese väljamõeldis, mis tekib loojasse Jumalasse või kõrgemat korda vaimsesse entiteedi uskumise loogilise tagajärjena. Nende filosoofide jaoks on jumalik õiglus kontseptuaalne väljamõeldis ja sellel pole rangelt ratsionaalsest vaatepunktist mingit mõtet.
Fotod: iStock - 4FR / DHuss
