Selg on luuline struktuur, mis asub pagasiruumi tagaosas, ulatudes kaelast kuni tuharapiirkonna alguseni. See koosneb mitmest luust, mida nimetatakse selgroolülideks, mis on üksteise peale virnastatud. Need muudavad oma trajektooril oma orientatsiooni, mis põhjustab selgroo kõverusi, mida nimetatakse lordoosiks ja kyfoosiks.
Lülisamba kõverused
Veerg ei ole sirge, selle teekonnal joonistab see kolm suurt kumerust, need on:
Emakakaela lordoos. See on nõgus tahapoole kumerus, mis asub emakakaela piirkonnas.
Dorsaalne kyphosis. Rindkere tasemel pöörab selgroog oma kumerust, mis muutub nõgusaks ettepoole, suurendades rindkere mahtu.
Nimmepiirkonna lordoos. Selja alaosas tõmbab selg jälle nõgusa kõvera tahapoole.
Lordoos
Lordoos vastab lülisamba normaalsele kõverusele emakakaela ja nimmepiirkonnas.
Võimalik, et teatud olukordades, nagu piirkondlike lihaste intensiivne kontraktuur, on need kõverad lamedad, toimub nn lordoosi rektifikatsioon. See on seisund, mis põhjustab selliseid sümptomeid nagu valu.
Nimmepiirkonna lordoosi puhul võib seda lisaks rektifikatsioonile rõhutada ka kehv rüht, mis põhjustab selgroo lõpposas väljendunud kõveruse.
Küfoos
Kyphosis on kõverus, mis tavaliselt paikneb rindkere selgroos. Mõnikord võib seda hääldada, mis põhjustab küüru või küüru.
See võib ilmneda inimestel, kes võtavad kehva kehahoiaku, olles ettepoole küürus. Samuti võib see olla seljalülide purustatud luumurdude tagajärg, mida täheldatakse osteoporoosi või mõne kasvaja selgroo metastaasidega inimestel.
Skolioos
Skolioos on haigus, mille korral selgroog kõverdub ebanormaalselt külgsuunas. See võib olla nõgus paremale või vasakule.
See häire on seotud selliste nähtustega nagu jalgade pikkuse erinevus, kuigi see võib ilmneda ka ilma nähtava põhjuseta.
Skolioosi kõige sagedasem asukoht on rindkere lülisamba tasemel, mis algab noorukieas. See võib tekkida ka selgroolülide vaheliste liigeste degeneratsiooni tagajärjel, mis on peamiselt tingitud osteoartriidist. Viimasel juhul paikneb skolioos valdavalt nimmepiirkonnas ja sellega kaasneb teatud määral selgroolülide pöörlemine, mis tuleneb nn. rotoskolioos.
Fotod: Fotolia - Oxigen / Neokryuger
