Igaüht, kes tunnistatakse süüdi mõrvas või tapmises, ähvardab karm karistus, tavaliselt suur hulk aastaid vangistust. Mõrva all mõistetakse inimese tahtmatut tapmist, mõrv aga inimese tapmist seni, kuni on täidetud teatud nõuded, nagu reetmine, võimalik tasu pärast inimese surma ja julmus.
Nii mõrval kui mõrval on erinevad viisid, st erinevad süüastmed.
Reetlikkuse mõistmine on võtmetähtsusega, et teha kindlaks, kas tapmine on mõrv või mõrv
Kriminaalasja puhul on tegemist reetmisega, kui kurjategija tegutseb kellegi vastu reeturlikult ja olles täiesti kindel, et ta tekitab kahju. Seega, kui keegi tapab tulirelva kasutades teise inimese selja tagant, oleks tegemist reeturliku mõrvaga, loomulikult on see kurjategija käitumise üle otsustamisel raskendav asjaolu.
Esimeses klassis
Mõrv liigitatakse tavaliselt selliseks, kui keegi teab kindlalt, et tema käitumine toob kaasa inimese surma. Sel põhjusel peetakse mõrva ettekavatsetuks, st keegi kavatseb tappa ja tegutseb sellest täielikult teadlikuna.
Üldise kriteeriumina on selle viisi puhul kõige tüüpilisemad mürgistus- või kägistamisjuhtumid, kuna sellised tegevused viitavad süüdistatava tahtlikule suhtumisele.
Teisel klassil
Erinevalt esimese astme mõrvast toimub teise astme mõrv siis, kui tapmisega ei ole seotud ettekavatsetud plaani. See kuritegelik kategooria esineb juhtudel, kui keegi sureb kergemeelsuse tagajärjel.
Kui isik lööb teist ja viimane lõpuks sureb, võib agressori tegevust lugeda tahtmatuks tapmiseks, kui on näidatud, et tapmise eesmärki ei olnud ja surm on õnnetuse tagajärg.
Kolmandas klassis
Ühe või mitme isiku surm liigitatakse kolmanda astme tapmiseks, kui surma põhjustanud isik on käitunud vastutustundetult või hoolimatult. Järelikult karistab seadus teise surma põhjustanud isiku hoolimatust ja mõistuse puudumist.
See aste on üsna tavaline nendel juhtudel, kui juht sõidab vastutustundetu sõidu tagajärjel jalakäijale otsa.
Mõrv legitiimsel kaitsel
Kui keegi tapab teise inimese enda elu kaitseks, võib sellist tegevust pidada õigustatuks ja sel põhjusel nimetatakse seda enesekaitseks.
See juriidiline kuju on universaalne ja põhineb inimeste enesealalhoiuinstinktil.
Fotod: Fotolia - oktofrus / joebakal
