Sümboloogia on sümbolite uurimine.
Vahepeal selleks sümbol viitab sellele tajutav esitus, mis on tehtud ideest, mille tunnused on tavapäraselt aktsepteeritud. Sümbol on märk, kuid ilma sarnasuse või külgnevuseta. Väärib märkimist, et märgid tähendavad ainult asju, st need on pelgalt lihtsad viited või kujutised millelegi ning sümbolil on lisaks sama tähistamisele ka sümboliseeriv funktsioon, mis on sama kui öelda, et ta edastab sõnum, mis saab ideedest, mida kõnealune sümbol sümboliseerib.
Seal on sümbolid, mis viitavad erinevatele ühendustele, olgu need muu hulgas religioossed, poliitilised, kaubanduslikud, spordi-, kunsti- jne.
Sümbol võib koosneda reaalsest teabest, mis on otse keskkonnast ammutatud ja seetõttu kergesti äratuntav, aga ka muu hulgas kujunditest, värvidest, tekstuuridest, mis on visuaalsed elemendid, millel puudub igasugune sarnasus reaalses keskkonnas olevate objektidega. Sümboleid saab liigitada järgmiselt lihtne, keeruline, ebaselge, ilmne, kasutu, tõhus.
Ja mis puudutab nende esitatud tegevusväärtust, siis selle määrab mõistusesse tungimise tase, mille nad saavutavad, st äratundmine ja mälu, mille nad äratavad.
Sümboloogia on see teadmiste haru, mis uurib sümbolite kogumit või süsteemi, mistõttu on see sümboolika spetsialiseerunud osa. Semiootika, distsipliin, mis vastutab sümbolite kui ühiskonnaelu osade uurimise eest.
The Rahvuslik sümbolNäiteks see on see, mille teatud rahvas võtab omaks, et esindada selle kaudu oma väärtusi, eesmärke, ajalugu, rikkust ja mille järgi ta identifitseeritakse ja eristatakse teistest. Üldjuhul tekitavad rahvussümbolid selle omaksvõtmisel riigi kodanikes ühtekuuluvustunde ja kipuvad selle ümber kogunema. Lipp, kilp ja hümn on populaarseimad rahvussümbolid.
Ka, sümbolite kogum või süsteem on määratud sümboloogiaks.
