Muutust nimetatakse protsessiks, mille käigus teatud asjade olek juhtub teise olekuga. Sellest põhimõistest lähtudes võtab iga inimteadmiste valdkond omaks muutuste kontseptsiooni. Seega võib rääkida termini kasutamisest hoopis majanduses, bioloogias, filosoofias jne. Igal neist variantidest on iseärasused, mida selgitatakse ainult nende teadmiste kontekstis.
Sõna "muutus" üks levinumaid kasutusviise võib leida turumajandusest. Siin viitab see sõna kaupade ja teenuste vahetuskaubandusele raha eest. Selles kontekstis räägitakse sageli vabakaubandusest, st et seda kaupade ja teenustega kauplemist peavad teostama erinevad majandusosalised ilma kõrgema võimu, näiteks riigi, pealesurumiseta; maksimaalselt võivad selle kohta olla regulatsioonid, kuid see ei saa juhtida kogu majandust. Selline vaba vahetuse olukord määrab pakkumise ja nõudluse vahelises tasakaalus erinevate kaupade ja teenuste hinna.
Mõiste muutus võib veel ühe kasutusvõimaluse pakkuda filosoofia valdkonnas.. Tuleb märkida, et selle distsipliini algusest peale on muutuste kontseptsiooni käsitletud vaevarikkalt ja kohusetundlikult. Tõepoolest, üks peamisi ja esimesi probleeme, mis filosoofilise refleksiooni jaoks esile kerkib, on püsivuse ja muutumise probleem. Sel juhul on raskuseks põhjuse väljaselgitamine, mille tõttu teatud objekt saab muuta oma olekut ja olla samal ajal sama. Seega näiteks inimene on pidevas muutumises ja samas ka samasugune. Sellele ettepanekule anti erinevaid vastuseid, tuntuimad olid Parmenidese, Herakleitose ja Aristotelese vastused; esimene eitas muutuste olemasolu, teine tuvastas, et kõik on muutuv, ja kolmas tegi kindlaks, et mõned omadused on muutlikud, teised aga mitte.
Bioloogias iseloomustab muutusi evolutsioon. Seega, kui organismi rakud jagunevad, võtavad nad vastu mutatsioone, mida saab edasi anda järgmistele põlvkondadele; kui need kujutavad endast keskkonnaga kohanemist, suurendavad need selle liigi ellujäämise ja paljunemise võimalusi.
Siiani on olnud mõned "muutuse" variandid, mis on rohkem levinud. Siiski on võimalik leida lugematu arv neid, mis sõltuvad raamist, milles need on raamitud.
