Töökeskkond ei ole kaootiline süsteem, kus igaüks saab igal ajal teha, mida tahab, vaid tööd reguleerib ka oma koodeks, mis kajastub ettevõtte hea juhtimise aluseks olevas regulatsioonis. Igal lepingulisel töötajal, kes saab osa ettevõtte tööjõust, on õigused, aga ka kohustused, mida tuleb täita. Ja lepingu allkirjastamine annab sellele teenustevahetusele juriidilise väärtuse.
Tööeeskirjad reguleerivad töösüsteemi suhteid, mis tekivad konkreetses kohas. Tuleb märkida, et reeglid ei ole kõigile universaalsed, vaid igal riigil on oma kood. Seetõttu kehtib reegel konkreetses riigis, oma kontekstis.
Reeglid, mida tuleb täita
Tööregulatsioonid näitavad õiguse väärtust süsteemina, mitte õigussüsteemina. Võib esineda rahvusvahelisi standardeid, muid riiklikke standardeid või ka konkreetse kogukonna spetsiifilisi standardeid.
Tööregulatsioonid on oma olemuselt terviklikud, st vastavad kõikidele äriasjadele erinevatest vaatenurkadest. Näiteks hõlmab see tööohtude ennetamist ja käsitleb ka personalijuhtimist.
Määruste kaudu juhitakse ka igapäevaseid asju, nagu töötaja puhkusepäevade arv aastas. See määrus koondab seadused ja määrused, mis kehtivad konkreetsetes töökohal tekkida võivates olukordades, mistõttu tuleb seda tüüpi sündmustele reageerida, et soodustada head ärijuhtimist ja -korraldust. Kõigile määrustele on omane ka õigluse kriteerium.
Normid, mis reguleerivad töösüsteemi
Iga reegel on märge, mida tuleb järgida ja selle mittejärgimine toob kaasa konkreetsed tagajärjed. Näiteks võib töötaja töölt välja saata, kui ta pidevalt reeglitest kinni ei pea ja ilma selgitusteta oma päevast puudub. Reeglid on olemas põhjusega, kuid need on ülevaatavad, st võivad olla avatud muudatustele. Kuid selliseid muudatusi peavad reguleerima pädevad asutused.
Fotod: iStock - djedzura / EdStock
