Arusaam on see, mis eristab inimesi loomadest.
Arusaamine võimaldab sellest vaimsest võimest aru saada tegelikkusest. Filosoofilisest vaatenurgast nimetatakse seda mõistet ka intellektiks või reaalsuse mõistmiseks, mille kaudu jõutakse ligi asjade olemusele.
Arusaamine näitab ratsionaalse eristamisvõimet, mis suurendab otsuste tegemisel arutlemist. See eristamisvõime näitab võimalust, et inimesed peavad eristama seda, mis on õige ja mis mitte. Arusaamine näitab hea otsustusvõime väärtust, see tähendab, et käitumine on mõistlik.
Teadmisteooria
Arusaamine on õppeaine teadmisprotsessi üks olulisi aspekte. Oskus, mis näitab mõistuse ja objekti vahelist suhet teadmise kasutamise kaudu.
Teadmine, mis on mõistmise aluseks, on immanentne tegevus, mille algus ja lõpp on subjektis eneses. Mõistmine eeldab kõigele tähelepanu pööramist, et mõista põhijuurt.
Inimestevahelise suhtluse kontekstis on lisaks teadmiste tasandile suur mõju ka mõistmisvõimel, kuna kaks inimest saavad sõna jõu kaudu teineteise mõistmiseni, st mõistavad teineteist kuulates. Kommunikatsiooni seisukohalt on positiivne kasutada konkreetseid argumente, mis toetavad antud sõnumi väärtust põhiideede ja toetavate ideede õige organiseerimise kaudu. See seisneb põhjuste esitamises, millel on teatud sõnumi väljendamisel kindel kehtivus. On hoiak, mis takistab vastastikuse mõistmise võimet: alati tahetakse olla õigus.
Enda arusaamade refleksioon on olnud filosoofilise mõtiskluse objekt, nagu näitab epistemoloogia, mis näitab filosoofi võimet imetleda seda inimlikku võimet, mis toob eksistentsi suure vabaduse. Ja see on see, et mõistmine võimaldab teadvustada eksistentsi, olles võimeline mõtisklema oma tegude ja nende tagajärgede üle. Ka see mõtisklus põhineb eetikal.
