Toitumisalastes mõistetes kasutatakse vahepala mõistet nende väikeste snäkkide või toodete kohta, mida saab kasutada söögiisu rahustamiseks söögikordade vahel. Suupisted võivad olla väga mitmekesised ja koosneda erinevatest toitainetest, kuid nende peamine omadus on see, et see on oma suuruse ja kaloraaži poolest kehvem toiduaine kui rikkalikum toit või eine. Sõna kõrvutamine tähistab ka neid sündmusi, mille puhul serveeritakse väikeses koguses toitu, näiteks suupisteid või mõnda muud tüüpi toitu.
Suupisted on toitumismaailmas kasutusele võetud suhteliselt hiljuti kui hädavajalikud abivahendid korrapärase ja mõistliku toitumise läbiviimisel. Vahepalad on mõeldud selleks, et inimene ei jõuaks söögikorrale (näiteks lõunale või suupistele) suure näljatundega ja tarbiks sel ajal suuremas koguses toitu, kui tema kehaehituse jaoks eeldatakse.
Seega on vahepalad ette nähtud just vahehetkeks ühe toidukorra ja teise (näiteks hommiku- ja lõunasöögi) vahel ning neid võib tarbida kaks-kolm korda päevas. Söögi suupisteks pidamisel on aga oluline element, et see peab olema lihtsalt kõhu lõbustamiseks, mitte täielikuks rahulduseks.
Vahepaladeks võivad olla näiteks puu- või juurviljad, teraviljabatoonid, sobivad küpsiseportsjonid või mõni sai, jogurt, juustuviilud, lihatükid või isegi toored munad. Neid kõiki võib tarbida eraldi toidu ja söögikorra vahel. Ideaalis on toitumisspetsialistide sõnul vahepalade järjekorda varieerida ja mitte alati korrata, et vältida igavust ja teatud toitainete sobimatut tarbimist teiste ees. Tänapäeval pakub turg suupistete osas lõputult võimalusi tervisliku toitumise moes staatuse tõttu.
