Agora mõiste on väga keeruline ja iidne mõiste, mis eksisteeris juba Vana-Kreekas, tsivilisatsioonis, kust see pärineb. Agora on kreekakeelne termin, mis tähendab "kogunemis- või koosolekukohta". Traditsiooniliselt oli agoraa koht, kus Kreeka kodanikud kohtusid, et arutada demokraatlikku süsteemi puudutavaid erinevaid teemasid. Seega võib agoraat mõista demokraatia esindusvormina, kuna see tähendab kõigi täielikku osalust, erinevalt teistest valitsemisvormidest, kus otsuseid teevad üks või paar inimest.
Füüsilise kohana oli agoraa Vana-Kreeka traditsioonis, alati avatud ja suhteliselt suur ruum (olenevalt iga polise või linnriigi vajadustest), kus kohtusid kõik kodanikeks peetavad indiviidid. Selles ruumis moodustati linnaassamblee, mis vastutas otsuste tegemise eest, mis olid seotud iga linna poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arenguga. Agorat võib mõista väljakuna, kus kõik kodanikud võiksid ja peaksid osalema demokraatias osalemiseks. Kui kokkutulekuid ei peetud, toimis agoraal nii vaba aja veetmise kui ka erinevate toodetega kauplemise ja müügikohana.
Nagu arvata võis, oli agoraa linna kõige olulisem osa koos akropoliga ehk kõrgendatud alaga, kuhu püstitati linnajumala tempel. Kuna iidses Ateenas anti demokraatiale tähtsust, sai ruumist, kus selline tegevus toimus, tolle aja poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne keskus. Tänapäeval annab sõna agora meile muid termineid, nagu agorafoobia, mis pole midagi muud kui täpselt avatud ruumide hirm.
