Termin kuritegevus Sellel on kaks kasutust, ühelt poolt nimetatakse seda nii tunnuste kogum, mis muudab toimingu kuritegelikuks. Näiteks kui isik kandis eelnevalt relva, sest ta teadis, et ta kavatseb sellega kohtuda inimese tapmiseks ja mõrvab ta, siis kui kohtumõistmise hetk saabub ja selline küsimus on tõestatud, ärge kahelge teo kuriteo suhtes.
Teiste sõnadega, lihtsamalt öeldes tähendab kuritegevus alati kavatsust tekitada teisele kahju.
Tunnused, mis langevad kokku kurjategijana hagi tegemisel
Ja teisest küljest kasutatakse seda sõna ka rääkimiseks territooriumil teatud aja jooksul toime pandud kuritegude arv.
Piirkonnas toime pandud kuritegude arv
Üsna korduv ja tavaline on massimeedias kuulda, et kuritegevus sellises linnas või provintsis on oluliselt suurenenud või selle puudumisel vähenenud.
Enamasti on see probleem, eriti kui tegemist on kasvuga, seotud mõne erakorralise sündmuse või olukorraga, st kui on olnud majanduskriis ja näiteks paljud inimesed kaotasid töö, siis on tavaline, et kuritegevus kasvab. Kui aga kuritegevus hoopis väheneks, tuleneks see kindlasti mõnest selle vähendamiseks rakendatud poliitikast, näiteks kuritegude karistuste karmistamisest.
Statistika, uuringud, mida tehakse selle kohta, mitu kuritegu on antud kohas aasta jooksul toime pandud, võimaldavad meil neid numbreid teada.
Need on spetsialiseeritud asutused, kes võivad, aga ei pruugi sõltuda riigist, kuid on sellisele ülesandele pühendunud, kes teevad need analüüsid ja avaldavad need arvud, mis võimaldavad hiljem teada, kas kuritegevuse tase on mingis piirkonnas kasvanud või vähenenud.
Kuritegevus universaalne ja iidne nähtus
Kuritegevus on kahjuks universaalne nähtus ja sama vana kui inimkond ise.
Inimesed panevad toime mitmesuguseid ebaseaduslikke tegusid, mida seadustes niimoodi iseloomustavad, ja pärast nende toimepanemist kiusavad neid taga politseivõimud, et saada selles osas karistada.
Siis sekkub õiglus, mis on valdkond, mis vastutab nende hälbivate ja ebaseaduslike käitumiste täpse karistamise eest.
Kuriteod, mis kujutavad endast isiku poolt sooritatud vabatahtlikku tegevust ja mille eesmärk on kedagi raskelt vigastada või mõrvata, kuuluvad kuritegude hulka, kõige raskemate ebaseaduslike tegude hulka.
Võime lisada muu hulgas ka relvastatud röövimised, vägistamised, piinamised.
Ohutuse tähtsus
Turvalisus on üks inimese põhivajadusi ja seda hindavad inimesed kõige enam, sest selle puudumisel on võimatu normaalset ja rahulikku elu arendada.
Näiteks peavad riigid eraldama ressursse ja poliitikat, et tagada oma kodanike turvalisus ja võidelda seetõttu nii palju kahju tekitava kuritegevusega.
Samal ajal, kui riigi julgeolekuindeksid on madalad ja positiivsed, räägib see meile arenenud ühiskonnast, mis suudab vastavalt areneda.
Turvalisus on nii oluline, et on olemas distsipliin, mille missioon on täpselt uurida kõiki kuritegevuse olemuslikke aspekte. Kriminoloogia tegeleb kuritegude mõistmise ja selgitamisega, et töötada välja lahendusi või ettepanekuid, mis vähendavad nende mõju ühiskonnale.
Sellesse sekkuvad teised teadused nagu sotsioloogia, õigusteadus ja psühholoogia.
Bioloogilised ja sotsiaalsed põhjused kuritegevuse arengus
On mitmeid teooriaid, mis on juba ammusest ajast püüdnud selgitada ja leida põhjuseid, miks kuritegevus maailmas eksisteerib, ning need on enamasti kokku võetud kahte tüüpi: bioloogiline ja sotsiaalne.
Bioloogid väidavad seda kuritegevust soodustavad tegurid leitakse inimeses endas ja keskkond, kus see areneb ja elab, siis sotsiaalne tahe mõjutab ainult kuriteo vormi ja sagedust.
Ja ühiskonnateooriad omalt poolt annavad absoluutne vastutus väliste või sotsiaalsete tegurite ees kõnealuse indiviidi ees, omistades indiviidile, esinemissagedus praktiliselt null.
