Rakk on elusaine väikseim üksus, mis suudab täita kõiki organismi ellujäämiseks vajalikke funktsioone. Kõik elusolendid koosnevad rakkudest ning nende kuju, suurus ja ülesanded võivad olla väga erinevad. Kõigil neil on aga ühine rakumembraani, tsütoplasma ja geneetilise materjali olemasolu.
Taimerakkude üldised omadused
Taimerakud kuuluvad eukarüootsete rakkude perekonda ja neil on loomarakkudega samasugune struktuur: DNA-d või geneetilist teavet sisaldava tuuma olemasolu ja lisaks tuumamembraaniga ümbritsetud tsütoplasma. Teisest küljest on organellid, mis on sisemised struktuurid, mis on ümbritsetud membraanidega.
Siiski on taimerakkudel mõned ainulaadsed eripärad. Selles mõttes on rakuseinas spetsiaalne komponent tselluloos, mis annab taimerakule tugevuse. Rakuseina all on tsütoplasmaatiline membraan, mis toimib raku kaitsva elemendina ja koosneb peamiselt lipiididest.
Kloroplastid ilmuvad ka taimerakkudes, mis on struktuurid, mis vastutavad fotosünteesi eest, st bioloogilise protsessi eest, mille käigus kasutatakse valgusenergiat, et taimed saaksid toota keemilist energiat (kloroplastidel on pigment, klorofüll, mis vastutab fotosünteesi eest).
Teine taimeraku struktuur on vakuool, mis sisaldab vett ja muid vedelikke. Mitokondrid osalevad rakkude hingamisprotsessides energia saamiseks ja ribosoomid osalevad valkude sünteesis või genereerimises ning viimasena tuleb mainida endoplastilist retikulumit ja Golgi aparaati. See on iga taimeraku üldine struktuur.
Taimne kude
Kui rääkida taimerakkude komplektist või konglomeraadist, siis räägime taimekoest. Taimedes eristatakse erinevat tüüpi kudesid nende rakkude kuju, asukoha ja funktsioonide järgi. Meristemaatiline kude vastutab taimede kasvu ning lehtede ja okste moodustumise eest. Epidermise koed paiknevad taime pindmises osas ning selle rakkudel on kaitse- ja kaitsefunktsioonid.
Parenhüümi kude vastutab toitainete (näiteks tärkliste ja suhkrute) säilitamise ning klorofülli ja vee ladestumise eest. Lühidalt öeldes on igal koel funktsioon, mis võib olla kaitsev, juhtiv või vastutav taime kasvu eest.
Taimerakke ja kudesid uuriv distsipliin on taime histoloogia. See teadmiste valdkond hakkas arenema 17. sajandil esimeste mikroskoopide ilmumisega.
Fotod: Fotolia - GraphicsRF / Bank
