Uss on üldnimi, mis on omistatud erinevatele niisketes maades elavad ussitüübid, mis kuuluvad anneliidide klassi, võivad olla valged või punased ning pehme ja pikliku kehaga.
Vahepeal Vihmaussid Nad on perekond, mis ühendab anneliidide klassi ja hinnanguliselt on praeguseks umbes kuus tuhat liiki.
Nagu anneliidide tüüpilistest omadustest selgub, on vihmaussidel oma keha, mis koosneb paljudest üksteisega sarnastest rõngastest ja on pärit Euroopa mandrilt.
Teiseks liigile ühiseks tunnuseks on vee päritolu, nahahingamine ja ellujäämise vajadus niiskuse järele.
Neil on ka märkimisväärne pikkus, tavaliselt umbes 30 cm pikad ja mõnes troopilises piirkonnas võivad nad ulatuda 4 meetrini.
Tuleb märkida, et vihmauss on a organism, mis mängib ökosüsteemis olulist rolli milles see asub: need on mulla esimene biomass, need aitavad kaasa mulla moodustumisele, mõjutavad süsiniku- ja lämmastikuringe, soodustavad mikroobide aktiivsust, aitavad oluliselt parandada mulla keemilisi ja füüsikalisi omadusi. mullad ja neist saavad nii lindude kui ka imetajate põhitoiduks.
Nende põhitegevuseks on galeriide kaevamine maasse, kaevamise ajal tarbivad nad pinnaseosakesi ja seedivad ka orgaanilisi jääke. Äärmiselt niisketel hetkedel oskavad nad lehti maa sisse lohistada, et end ära toita ning seeläbi õhutada ja muuta kõnealust mulda viljakamaks, kuna need panevad jääkidest eemaldades fosfori ja kaaliumi tõusu.
Nad on hermafrodiidid, st neil on naiste ja meeste suguelundid ning kui kliima on niiskem, ilmuvad nad pinnale paljunema.
Tuleb märkida, et vihmaussi kasutatakse ka kalapüügi söödana, loomade ja inimeste toiduna, vihmaussi huumuse tootmiseks ning jäätmete töötlemiseks ja väärtustamiseks.
