Sport

ratsutamise määratlus

Ratsutamist saab sooritada meelelahutusena, sõjalises kontekstis, puuetega inimeste teraapiana või spordidistsipliinina. Ratsutamine, mida nimetatakse ka ratsutamiseks, on ratsaspordiala ja sellel on kolm erinevat moodust: koolisõit, takistussõit ja täisvõistlus.

Koolisõit

See viiakse läbi 20 x 60 m rajal ja seisneb selles, et ratsanik paneb hobuse jalgu liigutama erineval viisil ning võimalikult suure harmoonia ja iluga. Liikumisi ehk kõnnakuid on kolm: kõnnak, traav ja galopp (kõnni ja traavi vahel saab ka traavida).

Ratsanik-hobusepaar sooritab mitmeid kõnnakuid, nagu Piaffe või Passage, ja mõned kohtunikud hindavad harmooniat, mida nad nendega suhtlevad. Koolisõit on olümpiamängudega integreeritud alates selle korraldamisest Stockholmis 1912. aastal ning see on distsipliin, kus mehed ja naised võistlevad koos.

Näidishüpped

Nagu nimigi ütleb, peavad ratsanik ja tema hobune ületama takistuste seeria raja piires. Katse võidab see, kes lööb võimalikult lühikese ajaga maha kõige vähem takistusi. See meetod on olnud osa olümpiamängudest alates Pariisi väljaandest 1900. aastal.

Näidishüpped on integreeritud ka teise olümpiaala, moodsa viievõistlusega. See distsipliin koosneb viiest alast: eelmainitud hüpped pluss püstolilaskmine, vehklemine, ujumine ja murdmaajooks.

Täielik konkurss

See distsipliin hõlmab kolme erinevat võistlust: koolisõit, murdmaahüpped ja rajahüpped. Kolm katset viiakse läbi kolme päeva jooksul ja ratsanik on kohustatud alati sõitma sama hobusega. See moodus on ka olümpiaala.

Põhiterminoloogia

Nagu kõigil spordialadel, on ka ratsutamisel oma sõnavara. Hobusel peavad olema sadul või sadul, ohjad ja valjad selle käsitsemiseks ning jalused, et sellele pääseda. Otsaosa on valjaste osa, mis läheb hobuse suhu. Erinevate tükkide või rakmete paigutamise ülesannet nimetatakse rakmete ühendamiseks.

Klassikalist ratsutamiskunsti tuntakse ka keskkoolina. Takistuse parem ots on tähistatud punase lipuga ja vasak valge lipuga. Hobusetõud klassifitseeritakse vastavalt nende värvile ja karvastikule ning mõned neist on hapuoblikas, albiino või lahe.

Hobuste maailmas jagatakse hobused temperamendi järgi "külmavereliseks", "soojavereliseks" ja "soojavereliseks", viimane on enamiku spordivõistluste puhul hinnatuim. Rahvusvahelise Ratsaspordi Föderatsiooni kehtestatud reegleid nimetatakse kaaludeks.

Foto: Fotolia - ND3000

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found