Lause koostatakse siis, kui selle väites esineb kaks verbivormi (erinevalt lihtlausest, millel on ainult üks). Vaatame mitut näidet liitlausetest:
"Ta luges romaani ja jäi rahule."
"Olen mures inimeste arvamuse pärast."
"Nad tahavad, et ma ametist lahkuksin."
Kõigis kolmes näites on igal lausel kaks erinevat osa, mis on omavahel kombineeritud ja iga osa on tuntud kui propositsioon. Iga propositsiooni grammatilist kombinatsiooni saab teha kolmel erineval viisil: koordineerimise, kõrvutamise või allutamise teel.
Liitlausete koordineerimine
Nende lausete peamine omadus on see, et nad on samas süntaktilises tasapinnas, st neil on sama auaste ja lisaks ühendab neid seos või seos. Vaatame kolme konkreetset näidet:
"Minu meeskond on mängu võitnud, kuid ta pole meister."
"Jõudsin varakult koju ja tegin õhtusöögi."
"Mu sõber õpib ja tema nõbu töötab."
Koordineeritud liitlausete jaoks on mitu võimalust, olenevalt neid ühendava seose tüübist. Ühelt poolt kopulatiiv (Sõber mängib ja tema sugulane loeb). Samuti on dilemma (Anna mulle raha või mine). Distributiivne liitlause (Siin sajab, seal on päikest). Vastulause (võitsin mängu, aga ei jäänud rahule). Lõpetuseks selgitav liitlause (Ta on väga noor töötaja ehk tal puudub kogemus).
Kõrvutatud liitlaused
Nendes lausetes ei ole sõna, mis toimib lingina, vaid pigem kirjavahemärk, mis seob liitlause kahte osa. Jällegi illustreerime seda selgitust mõne näitega:
"Väga külm on, panen mantli selga."
"Mure on suur: oht on otsene."
Alluvad liitlaused
Nende lausete põhiomadus on ühe osa sõltuvussuhe teise suhtes. Teisisõnu, seal on põhilause ja teine, mis on allutatud. Vaatame seda kahe konkreetse näitega:
"Ta ütles, et tuleb võimalikult kiiresti kohale tulla."
"Huvitav, kas ta tuleb järgmisel nädalavahetusel."
Liitlaused, milles on alluvus, esitatakse omakorda kolme erineva modaalsusega: adverbiaalne alluvus (teen seda, kui saan), sisuline alluvus (ta ütles mulle, et ei tee seda) ja omadussõna alluvus (õpilased, kes nad katkestasid nad lahkusid nii õnnelikuna).
