Raekoja mõiste on poliitiline kontseptsioon, mis on seotud omavalitsuseks nimetatava territooriumi haldamise ja poliitilise toimimisega. Linnavolikogu on siis organ, kus saab luua nii täidesaatva kui seadusandliku võimu, kusjuures kohtuvõim jääb üldjuhul sellest väljapoole ja omab oma hoonet. Omavalitsused eksisteerivad kogu maailmas, kuigi arvatakse, et selle poliitilise keha esimesed vormid tekkisid Euroopas keskajal. Sealt on nad suhteliselt väikestes ruumides direktiivivormidena liikunud paljudesse planeedi piirkondadesse.
Kui me räägime omavalitsusest, peame silmas suhteliselt väikest territooriumi (kuigi see võib varieeruda) ja sellel võib olla linna, küla või alevi nimi, olenevalt selles elavate inimeste arvust, haldus- ja poliitilistest funktsioonidest, selles arendatakse ja ka toimuvat majandustegevust. Selles mõttes on vald viimane poliitilis-haldusüksus, mis on jagamatu ja mis võib omakorda olla osa teiste provintside või osariikidega ja seejärel riigi või rahvaga.
Linnavolikogu on seega poliitiline organ, mis juhib seda omavalitsusena tuntud territooriumi. Seetõttu tuntakse Ladina-Ameerikas mõnel pool linnavolikogu ka omavalitsusena, teisal aga raekojana. Raekojas elab tavaliselt kuberner, linnapea, linnapea või kes iganes kõrgemat juhtivat ametikohta täidab. Mõnel juhul võib olla ka seadusandlik kogu, mis koosneb valla rahva poolt valitud seadusandjatest, saadikutest ja volikogu liikmetest. Linnavolikogu ülesannete hulgas on erinevate valdkondade (haridus, majandus või rahandus, kultuur, linnaplaneerimine jne) kontroll ja haldamine, samuti nende valdkondade seadusandlus.