A Fookusgrupp, nagu seda inglise keeles nimetatakse, või Fookusgrupp, nagu seda hispaania keeles nimetatakse, on a sotsiaalteadustes ja kommertstöös kasutatav õppetehnika tüüp, mis võimaldab teada ja uurida konkreetse auditooriumi arvamusi ja hoiakuid.
Tema töömetoodika koosneb kuuest kuni kaheteistkümnest inimesest koosneva grupi kohtumine ja moderaator kes vastutab küsimuste esitamise ja koosoleku juhtimise eest. Et fookusgrupi töö oleks tõhus, ei tohiks moderaator kunagi lubada rühmal õppeainest kõrvale kalduda.
Kui probleem on tõstatatud, rühm arutab käsitletavat küsimust, mis võib olla poliitiline, majanduslik või toote või teenuse kohta, kui sellel on kaubanduslik või reklaamieesmärk.
Grupi suhtluses saavad küsimused vastused ja kerkivad teised, samas osutub põhimõtteliseks arvamusvabaduse tingimus, et igaüks tunneks end mugavalt ja vabalt oma mõtteid väljendades.
Turunduse käsul on fookusgrupi oma laialdaselt kasutatav tehnika, mis võimaldab leida toodete osas rahuldamata soove ja vajadusi, näiteks toiduainete puhul pakendiga seotud küsimused, pakutavad maitsed. Sellest saadav teave on brändi edu või ebaõnnestumise puhul oluline.
Ideaaljuhul tuleks fookusgrupiseanssides välja töötada stsenaarium, mis aitab arutelu alustada ja lõpetada. Kuigi see on korduv, et osalejad on grupi survest mõjutatud ja seetõttu muudavad mingis küsimuses seisukohta või arvamust, saab seda probleemi parandada spetsiaalsete strateegiate abil, milleks moderaatorid peaksid olema valmis.
Fookusrühmadega kohtumiseks on erinevaid viise, näiteks: kahesuunalised seansid (rühm arutleb teise rühma dünaamika vaatluse põhjal), kaks modereeritud seanssi (seal on kaks moderaatorit kahe erineva missiooniga: seansi sujuv areng ja seansi täielik arendamine), istungid vastandlike moderaatoritega (moderaatorid esindavad sama teema kohta erinevaid vaatenurki), seansid modereerivate osalejatega (osaleja tegutseb ajutiselt moderaatorina), seanss kliendi integreerimisega (kliendiesindajad kuuluvad gruppi avalikult või varjatult), miniseansid (koosneb maksimaalselt viiest liikmest), telekonverentsi istungid (seansid, mille käigus kasutatakse telefonivõrku) ja veebiseansid (vahetus toimub läbi interneti).
Viimaste puhul pakuvad need tavaliselt rohkem eeliseid traditsiooniliste ees, alates kulude kokkuhoiust, geograafiliselt kaugete inimeste kokkuviimise võimalusest kuni osalejate suurema tõkestamiseni arutelus osalemisel.
