Teadusuuringud on teadmiste arendamise oluline tugisammas, mis võimaldab teha uusi avastusi. Meetod empiirilis-analüütiline See on vaatlusmeetod, mida kasutatakse nähtuste uurimise süvendamiseks, suutes kehtestada üldisi seaduspärasusi, mis põhinevad seostel, mis antud kontekstis põhjuse ja tagajärje vahel eksisteerivad.
Kogemused ja teadmiste vormid
Statistilist analüüsi kasutatakse laialdaselt ka sotsiaalteaduste harus. Filosoofiat peeti palju sajandeid esimeseks tarkuseks, kõige olulisemaks teaduseks. Vana-Kreeka üks silmapaistvamaid filosoofe Aristoteles selgitas praktilise kogemuse väärtust reaalsuse tundmisel.
Meetod hüpoteesi teostatavuse määramiseks
Vaatlusest kogemusi, on vaatluse teel kogutud andmeid analüüsides võimalik teha järeldusi. Empiirilis-analüütiline meetod käsitleb vaadeldavate, kvantifitseeritavate ja mõõdetavate faktide tegelikkust. See on meetod, mis testib teie hüpoteese rangelt läbi teadusliku demonstratsiooni, mis määrab, kas hüpotees on tõene või vale. Hüpoteesi kontrollimiseks või ümberlükkamiseks viiakse läbi erinevaid katseid.
Uue teabe kaasamine, et tugevdada uuringuid stsenaariumide kohta, mis muutuvad ajas ja suundumustes
Siiski tuleks täpsustada, et see on teadmise vorm teaduslik see tähendab pidevat uute andmete lisamist. Hiljutised uuringud põhinevad varem saavutatud tõdedel, mistõttu saab teadmiste ajaloost erinevate autorite panuste summa.
Empiiriline analüütiline meetod algab probleemi tuvastamisest, hüpoteesi esitamisest ja selle analüüsist
Analüütilise empiirilise meetodi abil läbiviidav protsess on: esiteks probleemi määratlemine.
Seejärel a hüpotees tööst, mis on uurimise aluseks. Erinevate katsete kaudu analüüsitakse tulemusi ja seostatakse selle hüpoteesiga. Empiirilist analüütilist meetodit hinnatakse selle ranguse ja objektiivsuse objektiivsuse pärast, kuivõrd see põhineb kontrollitavatel andmetel.
Empiirilise analüütilise meetodi piirangud
Empiirilist analüütilist meetodit ei saa aga rakendada ühelegi uurimisobjektile, vaid sellel on ka piirid. Näiteks ei ole seda kindluse kriteeriumi võimalik rakendada selliste inimlike teemade uurimisel nagu hinge olemasolu, Jumala olemasolu või elu pärast surma. Ja on reaalsusi, mida ei saa jälgida. Näiteks armastust ei saa mõõta matemaatilise võrrandina ja inimese sisemist universumit (illusioon, lootus, kiindumus ...) ei saa kirjeldada teadusliku võrrandiga.
