Seda tuntakse kui Rahvusvaheline kaubandus juurde kaubanduslik vahetus kahe või enama riigi vahel või selle puudumisel erinevate majanduspiirkondade vahel ja väljaspool selle riigi piire, kuhu see kuulub.
Ostu- ja müügitoimingud väljaspool selle riigi piire, kuhu see kuulub ja mis tavaliselt nõuavad tollimaksu tasumist
Näidatud vahetus seisneb kaupade, teenuste või toodete ostmises ja müümisesmuu hulgas ja mille eest tuleb vastavalt vajadusele kas ekspordi või impordi eest tasuda tollimaksu.
Tuleb märkida, et võrdsuseta tingimuseks osutub see, et riigis, mis soovib luua oma piiridetaguseid majandussuhteid, on kaubandussfääris tuntud avatud majandus.
Nüüd on riigid ja ka piirkonnad blokidena oma majanduse kaitsmiseks, kuid samas mitte äriliselt maailmale sulgemiseks otsustanud eelnimetatud tollimaksud kaotada ning nende asemele on kehtestatud ühtsed tariifid, et seeläbi võimaldama kaupade ja toodete vaba liikumist, et end majanduslikult säilitada ja tugevdada oma otsese konkurentsiga.
Kuidas see kauplemine aja jooksul käis
Riikidevaheline kaubanduspraktika ei ole sellest ajast kaugel, sest kõige kaugematel aegadel kasutasid seda erinevad rahvad ja kuigi mõnel hetkel oli see vähem intensiivne kui praegu, oli see alati olemas.
Juba iidsetest aegadest oli riikidevaheline kaubandus väga aktiivne, kuid keskajal langes see alla, taastudes olulisel määral pärast Ameerika avastamist, kuna Euroopa kasutas oma uhiuusi koloniaalturge majanduslikuks laienemiseks ja kasvamiseks.
Paradigmaatilist juhtumit demonstreerisid just Hispaania kolooniad Ameerikas, kes samuti otsustasid majanduslikul eesmärgil Hispaaniast vabadust karjuda, kuna see keelas neil vahetada kaubandust teiste riikidega peale tema.
Piirang oli väga karm, kuid paljud kaupmehed otsustasid avada ebaseadusliku koha teiste riikidega, näiteks Inglismaaga, mis pakkus neile paremaid tingimusi ja majanduslikku tulu.
Vahepeal tõi poliitiline iseseisvus majandusliku iseseisvuse ja Hispaaniast vabad riigid said kehtestada oma kaubandusseadused ja kaubelda kellega soovisid.
Alates eelmise sajandi teisest poolest ja seejärel järk-järgult kuni maksimaalse väljenduse saavutamiseni üheksakümnendatel aastatel hakkasid rahvad oma majandust fenomenaalselt väljapoole avama.
Näiteks praegu ei jää praktiliselt ükski majandus tähelepanuta, mis juhtub teisega, mis on asunud planeedi teisel poolel ja seda just turgude omavaheliste suhete tõttu.
Liberalism versus protektsionism
Seda tüüpi kaubandust käsitlevad erinevad majandusteooriad, samas kui üks levinumaid on kaubanduse teooria Šoti majandusteadlane Adam Smith.
Smithi sõnul tuleb tooteid toota neis riikides, kus nende tootmiskulud on kõige madalamad ja sealt edasi eksporditaks need mujale maailma.
Seetõttu oli Smith vabakaubanduse kindel kaitsja, sest leidis, et kasv ja areng on ainult selle mudeli järgi usutav.
Samal ajal on Smithi jaoks eeliseks need riigid, mis on suutelised tootma rohkem ja investeerima vähem tootmistegureid.
Nii oleks ka tootmiskulu väiksem.
Sellise seisukohaga silmitsi seistes leiame protektsionistliku ettepaneku, mille kohaselt kehtestatakse imporditud toodetele tõeliselt kõrged maksud, et need ei saaks kohaliku tööstusega konkureerida, takistades sel viisil nende ostmist ja tugevdades riiklikku tööstust.
Muuta välismaised tooted kallimaks, et tarbijal oleks võimalus osta kohalikke tooteid, kuna need on odavamad.
Üldjuhul otsustavad riigid rakendada seda tüüpi kaitset majanduskriisi olukorras.
Üks suuri erinevusi nende kahe antagonistliku mudeli vahel on see, et liberalismis määravad hinnad vabalt turu nõudlus ja pakkumine, protektsionismis aga on riigi sekkumine kõikidel tasanditel see, mis kehtestab regulatsiooni ja piirangud. Näiteks kehtestab see piirhinnad. kohalik turg ja eelnimetatud imporditariifid.
Väärib märkimist, et praegu on paljud riigid ja piirkondlikud majandusblokid kaotanud tollimaksud, mida traditsiooniliselt seda tüüpi kaubanduse korraldusel nõuti, järgides seadusi, mis on kehtestatud globaliseerunud maailmas, Näiteks on võimatu, et seda tüüpi kaubandus aina enam kasvaks.
Näiteks Euroopa Ühendus ehk Mercosur on nendele liikmesriikidele tariifid kaotanud ja sel moel liiguvad kaubad vabalt ilma mingit kaanonit maksmata.
