Ühiskonna mõistest on moodustatud palju mõisteid: sotsiaalpoliitiline, sotsiolingvistiline, sotsiaalbioloogia või sotsiaalmajanduslik. Kõik need väljendavad ühist ideed: reaalsuse kahe aspekti sulandumist, millest üks on ühiskond tervikuna.
Sotsiaalmajandusliku staatuse all mõistetakse üksikisiku, perekonna või riigi majanduslikku ja sotsiaalset võimekust. Millegipärast on meil kõigil ligikaudne ettekujutus kolmest sotsiaalmajanduslikust tasemest või tasemest: madal, keskmine ja kõrge. Sotsioloogilisest vaatenurgast on aga vaja objektiivsete kriteeriumide alusel täpselt paika panna tasemed. Selleks kasutavad sotsioloogid mitmeid erinevaid muutujaid (õpingute tase, kodu tüüp ja tubade arv, personaalarvuti tüüp, toidule kulutatud protsent, juurdepääs veele ja muud). Kui neid muutujaid perekonnale rakendada, on võimalik määrata selle sotsiaalmajanduslik tase. Nende andmete ettevalmistamiseks kasutavad sotsioloogid matemaatilisi algoritme ja saadud tulemused on väga kasulikud (turu-uuringute läbiviimiseks, rahvastiku tegelikkuse tundmiseks või poliitilistel eesmärkidel demograafilise uuringu läbiviimiseks).
Sotsiaalmajandusliku taseme mõõtmise kriteerium on viimastel aastakümnetel arenenud probleem. Tuleb arvestada, et range teoreetilise raamistiku loomine võimaldab meil mõnda ühiskonna aspekti paremini mõista.
Üldised kaalutlused
Enamik sotsioloogilisi uuringuid seostab inimeste tervislikku seisundit nende sotsiaalmajandusliku staatusega.
Riigi suremus sõltub erinevatest sotsiaalmajanduslikest tasemetest ja sama lugu on ka teiste sotsiaalsete näitajatega (iive, kõrgharidusega rahvastik, laste arv jne).
Sotsioloogiast lähtudes tehakse analüüse, mis põhinevad sotsiaalmajanduslikel tasemetel ja seda tüüpi uuringud võimaldavad meil teada igasuguseid reaalsusi (tarbimisharjumuste, alaealiste kuritegevuse, kooliskäimise määra või soolise vägivalla kohta).
Lõplik järeldus
Sotsiaalmajanduslik tasand on sotsioloogilised tööriistad. Teisisõnu, need on üldised andmed, mis võimaldavad meil mõista sotsiaalseid muutusi. Ei tohiks unustada, et kõik ühiskonnad on dünaamilised ning on kasulik omada mehhanisme ja parameetreid, et mõista ühiskonnas toimuvaid muutusi. Andmed on midagi enamat kui numbrid ja protsendid, sest nad väljendavad mingil moel indiviidide kogumi inimlikku reaalsust.
Fotod: iStock - JackF / ollo
