Mõistet psühhogeneetika tuleb kontekstualiseerida psühholoogia raames, kuna see on teadmiste ja täpsemalt õppimise teooria.
Psühhogeneetiline teooria on seletusmudel, milles tehakse kindlaks olemasolevad suhted mõistuse (inimese psüühika) ja indiviidis arenevate evolutsiooniprotsesside päritolu (genees) vahel. Selle teooria töötas välja Šveitsi psühholoog Jean Piaget alates 1930. aastatest. Selle peamiseks uurimisobjektiks on inimteadmised ja selle seadused ning väga erilisel moel lapsepõlvega seotud mõtlemine. Piaget’ suur saavutus seisnes selles, et ta näitas, et lapsel on konkreetne mõtteviis ja oma vaimsete skeemide või seadustega. Piaget' uurimistööl on olnud märkimisväärne mõju koolis õppimise valdkonda.
Psühhogeneetika üldpõhimõtted
Inimteadmiste tugisammas põhineb keskkonna ja õppimise vahelisel seosel.
Laste intellektuaalne areng sõltub küpsemisest nende arengus nii intellektuaalsest kui ka emotsionaalsest vaatenurgast.
Adekvaatse intellektuaalse ja afektiivse küpsemise jaoks peab laps saavutama teatud füsioloogilise kasvu (oma ajuühendustes, motoorsetes oskustes, tajudes ja lõpuks kõigis teda kui indiviidi puudutavates bioloogilistes aspektides).
Inimese intelligentsus areneb pideva kohanemisprotsessi kaudu. Algstaadiumis (kuni umbes 2 aastat) on uute teadmiste õppimine imiteeriv ja teadvustamata ning laps võtab omaks hoiakud, mis on meeldivad või tekitavad temas turvatunde.
Järgmises küpsemise etapis (alates 2. eluaastast) hakkab laps vabalt liikuma, hakkab teadvustama teda ümbritsevat maailma ja seda kõike koos keelega, keelega, mis on pigem sümboolne kui loogiline (sellel tasemel lapsel on selge egotsentrism ja maailm keerleb tema ümber ning teisest küljest avaldub lapses animistlik nägemus reaalsusest, nii et asjadel on oma hing).
Alates 3. eluaastast siseneb laps erinevatele kasvutasanditele: mäng kui emotsioonidega seotud sümbol, subjektiivne mõtlemine, esimesed loogilised mõtteoperatsioonid jne.
Psühhogeneetika ja õppimine
Lapse vaimu erinevate etappide uurimine on olnud võtmetähtsusega õppeprotsesside strateegiate väljatöötamisel ja tõhusa haridusmetoodika väljatöötamisel.
Piaget’ sõnul peavad kasvatusmeetodid põhinema psühhogeneetika parameetritel. Nii peaks laps uusi teadmisi õppima alles siis, kui ta on saavutanud vastava küpsemise, et neid õigesti omastada.
Fotod: iStock - PeopleImages / futurewalk
