Sõna teema kasutatakse teema tähistamiseks, ideele või stereotüübi vormile viitamiseks, mida tavaliselt teatud olukordades või hetkedes rakendatakse. Teemat võib mõista kui teemat, millest rääkida või uurida, see on diskussiooniobjekt, näiteks kui öeldakse, et ebakindlus on päevateema. Teemaidee on rohkem kui miski muu seotud nii kommunikatsiooni kui ka kirjanduse või kunstiga, kuna kirjandusteema võib olla kirjandusteema, millest kirjutada.
Keeleteaduses on teema subjekt, millest räägitakse või subjekt, millele see viitab, mõistetuna subjektina mitte isikuna, vaid mateeriana, subjektina. Selle suhtlusharu jaoks on teema arutelu, vestluse või arutelu keskpunkt, kommentaarid aga need diskursiivsed vormid, mis on üles ehitatud pakutud teema või teema ümber. Tavaliselt võib teema kutsuda mainima erinevaid ideoloogilisi seisukohti, sest see on midagi, millest rääkida ja millest igaühel võib olla oma arvamust või mitte.
Teisisõnu, arutelu teema või teema on see, millele diskursiivne tegevus keskendub, olenemata igas olukorras tekkida võivatest kaudsetest kommentaaridest. Debattide või näituste korraldamisel määratakse tavaliselt teema, mille üle arutleda või sõna võtta ning millel peavad põhinema kõik tehtud kommentaarid.
Samas rakendatakse teema mõistet ka grammatikale, teema on lause keskpunkt, ilma milleta ei saaks sellest aru. Selle näide on lauses, mille subjekt ja predikaat on sarnased Maja on punane, sama teema võib olla just maja.
