Looma elupaik on seal, kus ta elab. Igas kohas on erinevate loomaliikide elamiseks ideaalsed tingimused. Meie planeedil on erinevat tüüpi elupaiku ja nende hulgast paistavad silma kaks suurt ala – maismaa- ja vee-.
Uurides maapinnalt
Loom kohaneb maismaaökosüsteemiga, kuna tema hingamistüüp võimaldab tal hingata atmosfäärist hapnikku. Nii elavad selle keskkonna loomad maapinnal, nagu metsad, rohumaad, kõrbed või savannid. Maapealses elupaigas elavad ka kõik need loomad, kes oskavad lennata, see tähendab linnud.
Metsades on ülekaalus väga kõrgete puudega taimestik ja need on optimaalsed kohad karule, rebasele või küülikutele. Rohumaadel on tavaliselt parasvöötme kliima ja rohked karjamaad ning need omadused sobivad ideaalselt sellistele loomadele nagu rhea, sebra või gnuu.
Kõrbeloomad taluvad äärmuslikke temperatuurimuutusi, nagu mõned roomajad või putukad. Savann sarnaneb preeriaga, kuid seal on troopiline kliima ja suured rohumaad, mistõttu selle elupaigaga kohanevad loomad impalad, kaelkirjakud, ninasarvikud või gasellid.
Sügavusest
Rohkem kui 70% Maa pinnast on kaetud veega. Veekeskkond jaguneb kaheks: mered ja ookeanid ning jõgedest ja järvedest moodustunud mandriveed.
Meres elavad loomad on kohanenud soolase veega ega suuda jõgede magedas vees ellu jääda. Merest võime leida väga mitmekesist loomastikku, nagu kaheksajalad, vaalad, delfiinid, selgroogsed kalad, meritäht või molluskid. Jõgedest leiame paljude teiste liikide hulgas lõhet, forelli, karpkala või krabi.
Veekeskkonnaga kohanevad maismaaloomad ja Maa pinnaga kontaktis olevad mereloomad
Jaotus maismaa- ja veeloomade vahel võimaldab loomamaailma korrastada. Seda erinevust ei tohiks aga rangelt mõista. Tegelikult on maismaaloomi, kes elavad ka veekeskkonnas, nagu jõehobu, alligaatorid ja krokodillid või mõned linnud, näiteks pardid või haned.
On veeloomi, kes hingavad kopsudega ja see võimaldab neil kohaneda maismaa elupaigaga, näiteks elevanthüljeste või hüljeste puhul.
Kahepaiksete juhtum on veidi eriline, kuna nad on täielikult kohanenud eluks merel ja maal ning seetõttu saavad nad selle nime (kahepaikne tuleb sõnast amphibia, mis kreeka keeles tähendab mõlemat või mõlemat elu).
Fotod: Fotolia - Eric Isselée / Willyam
