Sõnaraamatut uurides avastame, et samaarlane on hea inimene, kes käitub kaastundlikult ja aitab teisi.
Samal ajal on samaarlane gentilicio, st isik, kes sündis Samaarias, iidse Palestiina piirkonnas. Teisest küljest olid samaarlased religioosne rühmitus, kes pidas end Iisraeli kaheteistkümne suguharu järeltulijateks, kuid kes seisid silmitsi juutidega, kuna neil ei olnud samu kriteeriume (nad võtsid Moosese prohvetina, kuigi nad seda ei teinud järgige juudi traditsiooni Talmudi). Lisaks Samaariast pärit inimestele ja religioossele rühmale on samaaria keel, mis sarnaneb aramea keelega, mida räägib Jeesus Kristus.
Tähendamissõna halastusest samaarlasest
Samaarlane, keda mõistetakse kaastundliku inimesena, on osa meie kultuurist ühe Jeesuse Kristuse õpetuse kaudu Uues Testamendis, täpsemalt Luuka evangeeliumis.
Selles tähendamissõnas küsib keegi Jeesuselt Kristuselt, kes on tema ligimene, millele ta vastab lühikese looga. Mees lahkus Jeruusalemmast Jeerikosse, mida peeti ohtlikuks teeks. Teel ründasid ja röövisid teda mõned ründajad, kes jätsid ta väga raskelt vigastada. Preester ja leviit nägid meest, kuid ei aidanud teda.
See oli samaarlane, kes käitus kaastundlikult ja aitas teda, viies ta võõrastemajja, kus ta lõpuks terveks sai. Loo lõpus annab Jeesus Kristus mõista, et ainus, kes tegi õigesti, oli samaarlane. Tähendamissõna õpetus on ilmne: tähtsad on head teod, mitte see, mida seadus ütleb.
Õppimise väljendus
Piibliteadlased peavad seda tähendamissõna tähtsaks selle moraaliõpetuse ja asjakohase aspekti tõttu: et Jeesuse Kristuse aegse heebrea traditsiooni kohaselt oli samaarlane ketser ja sellest hoolimata on abivajajaid aidanud samaarlane näide halastav suhtumine.
Muud igapäevakeeles olevad piibliterminid
Sõna samariitlane näide pole erand, kuna meie keeles on mitu piibellikku päritolu terminit. Seega on miski apokalüptiline, kui tegemist on tõelise katastroofiga, variseriks olemine on silmakirjatseja sünonüüm ja holokaust piibellikus mõttes oli ohvri toomine Jumalale.
Kristlusega seotud mõistete ja väljendite esinemine meie keeles on väga ilmne ja näiteid võiks tuua väga erinevaid: ebajumalakummardamine, järeleandmine, pühaduseteotus, magdaleena nutmine või oreemuse kaotamine.
