Kaaskahju mõistet kasutatakse tavaliselt sõjategevuse kontekstis. Seega tekib kaaskahju siis, kui sõjalise objekti hävitamisega kaasneb sekundaarne mõju, mida esialgu ei osatud ette näha. Väga levinud näide võiks olla järgmine: pommitatakse vaenlase sõjaväeosi, kuid pommitamise tagajärjed mõjutavad lõpuks tsiviilelanikkonda, millel pole konfliktiga mingit pistmist.
Kaasne kahju ja ametlik suhtlus
21. sajandi sõjal on otsene seos meediaga. Sellel asjaolul on tagajärjed: kodanikel on vahetu teave konflikti kontekstis toimuva kohta ja nad saavad sündmusi isegi televisiooni otseülekandes jälgida. Ilmselgelt tähendab see, et armeede juhid peavad andma selgitusi mõne sõjalise otsuse kohta. Ja selles kontekstis on üsna tavaline, et sõjaväe pressiesindaja annab pressikonverentsi ja ajakirjanike küsimuse peale sõja mõjude kohta tsiviilelanikkonnale ütleb ta, et tegemist on kaaskahjuga.
Sel viisil saab kaaskahju mõistest seletus, mis väidetavalt on tehniliselt kehtiv, kuid mis sügaval sisimas edastab perversset elementi: sõda tähendab hävingut isegi väljaspool sõda ja seega täiesti süütutele inimestele.
Selle väljendi kasutamine on relvakonfliktide terminoloogias muutunud populaarseks ja tegelikkuses toob see esile lihtsa ettekäände, kuna väidetavalt ei ole tekitatud kaaskahju tahtlik, vaid pigem soovimatu tagajärg konflikti enda dünaamikas. sõda (see on tasub mainida, et teised mõisted töötavad sünonüümidena, näiteks juhuslik kahju, lisakahjustus jms).
Ajaloolisest vaatenurgast hakati kõnealust terminit meedias kasutama Pärsia lahe sõja ajal 1991. aastal, kui pommiplahvatuste eest vastutavad isikud pidid põhjendama konflikti tsiviilohvrite kannatusi ja surma.
Kaasne kahju kui alahinnang
Mõned ajakirjanikud ja analüütikud on täna osutanud kaaskahju mõiste väärale kasutamisele. Nad väidavad, et see on eufemism, mille eesmärk on maskeerida tegevust, millel pole õigustust.
Kaaskahju ideed kasutatakse ajakirjandusliku eufemismi mudelina. Teisisõnu on see hea näide illustreerimaks, et sõnadega saab sündmuste tõelist reaalsust varjata.
Fotod: iStock - gremlin / vm
