Analüüsitaval terminil on kaks erinevat tähendust, kuna tegemist on metalli sulatamiseks kasutatava seadmega ja teisest küljest on see mõiste, mis viitab kultuurilisele sulandumisele. Mis puutub selle etümoloogilisse päritolu, siis see tuleneb vulgaarse ladinakeelsest sõnast "Cruceroolum", mis oli ristikujuline anum, mida kasutati erinevate materjalide sulatamiseks ahjus kõrgel temperatuuril.
Metalli valamisel
Tiigel on tavaliselt portselanist, grafiidist või savist valmistatud kauss. ja mida kasutatakse osade metallide sulatusprotsessis, juveelisektoris ja ka mõnes laboris ainete kuumutamiseks või sulatamiseks. Seda tüüpi materjale kasutatakse, kuna need taluvad kõrgeid temperatuure. Tuleb märkida, et mõned ahjud, milles metalle kuumutatakse, sisaldavad õõnsust sulametalli vastuvõtmiseks ja selliseid ahjusid nimetatakse tiigliahjudeks.
Metallurgiasektoris on nn rafineeritud metallid, mis on kõik need, mis pärast tiigli kausis puhastamist omandavad suurema puhtuse. Sel põhjusel kasutatakse akrisolaari ka ülekantud tähenduses, et tõsta esile moraalset omadust, mis on mõne tunnistuse või tõendi põhjal akrediteeritud.
Kultuuritiigel
Mõnel territooriumil moodustavad inimesed homogeense sotsiaalse rühma, kuna nad on samast rassist, räägivad sama keelt ja jagavad ühiseid tõekspidamisi. Teistel territooriumidel on aga suundumuste, väärtuste ja keelte segu.
Kui see juhtub, räägitakse kultuurilisest sulandumisest. See nähtus on üsna tavaline mõnes maailma suurlinnas, nagu London, Buenos Aires, Barcelona, Pariis või New York. Kõik need moodustavad sulatusahju, sest neis pole ühtset rühma, kuid ühiskond on igas mõttes väga mitmuslik (mood, gastronoomia, populaarsed festivalid, kunstitrendid ...).
Silt "sulatusahi" on vabaduse ja mitmekesisuse sünonüüm. Mõnikord kasutatakse muid sarnaseid termineid, näiteks "keelte sulatusahi" või "rasside sulatusahi".
Buenos Airese linn
Argentina pealinn on ilmekas näide kultuurilisest sulatusahjust. Alates 19. sajandi rändeliikumisest sai Buenos Airesesse itaallased, hispaanlased, süürlased, liibanonlased, juudid, sakslased või siseriiklased. Selle nähtuse tulemuseks oli kultuuriline segadus, mis oli täis nüansse.
Fotod: Fotolia - Arsel - JeraRS
