Igapäevakeeles kasutame ideede edastamiseks palju väljendeid või fraase. Neid väljendeid tuntakse populaarsete ütluste või ütlustena. Neil kõigil on ühine tunnus: nende sõnasõnaline ja tegelik tähendus ei lange kokku (näiteks kui ma ütlen "iga hull oma subjektiga", ei pea ma silmas ühtegi hullu).
Igal ütlusel on oma päritolu ja ajalugu. Mõnel juhul on nende autor teada, kuid enamasti on tegemist anonüümsete väljenditega, mis kuuluvad mõne riigi või keele kultuuripärandisse. On uurimusi nende päritolu kohta, sõnaraamatuid, mis liigitavad need teemade kaupa või keeleteadlasi, kes analüüsivad ütluste funktsiooni keeles.
Ütluse kontseptsioonis on midagi nalja ja vaimukat. Neid kasutatakse idee illustreerimiseks teatud kontekstis. Näiteks kui tahan end oma sõnadega kinnitada, võin kasutada ütlust "tehtule, rind" või kui ma vihastan kellegi peale, sest ta on midagi väga valesti teinud, võin öelda, et "ma lähen laula nelikümmend". Kui kasutame ütlust, peame täpselt teadma, mida see tähendab, millal seda kasutada ja mitte unustama, et välismaalased pole sellega tuttavad.
Ütlused ja muud sarnased mõisted
Ütlus või fraas ei ole sama mis ütlus ja vanasõna ei ole sama mis fraas. Selles mõttes on väga palju erinevaid mõisteid, millel on teatav sarnasus ütlustega: vanasõnad, aforismid, fraasid, maksiimid või idioomid. Vanasõna on rahvapärase päritoluga lause, mis püüab õpetust edasi anda (tuhande kilomeetri pikkune teekond algab lihtsa sammuga on tuntud idamaine vanasõna). Aforism on lause, mis võtab kokku keerulise idee (voorus on keskel). Fraaside osas on adverbiaalseid (tuli äkki), omadussõnu (lipunaine) ja ka nominaal- või sõnafraase. Maksimiimil on moraalne või intellektuaalne sisu (näiteks Descartes'i kuulus avaldus Ma arvan, järelikult olen). Idioom on ütlusele väga sarnane kirjeldav väljend (näiteks ole siga). Nende mõistete erinevus ei ole alati ilmne, kuna enamikul neist on ühised omadused.
näiteid populaarsetest ütlustest igapäevakeeles
Merega seotud maailm on täis ütlusi: "täispurje all", "vee peal" või "veega kaelas" paljude teiste seas.
Härjavõitlus on kaasa aidanud mitmekesiseid ütlusi, mida kasutatakse igapäevastes olukordades ("eemaldama olema", "pikalt andma" või "keebi viskama").
Kui miski on meile ükskõikne, võime öelda "ei fu ega fa". Kui keegi on väga rahutu inimene, võib keegi tema kohta öelda, et "ta on halva istmega perse". Kui miski on ilmne ja täiesti loogiline, öeldakse, et see on "sahtel". On inimesi, kellel on kombeks sõpradega minnes oma kulusid mitte maksta ja öeldakse, et see on "gorrón" või et see on "müts seljas" (arvatakse, et see ütlus pärineb endistelt Hispaania õpilastelt , kes kandis mütsi ja kellel oli kombeks pidudele hiilida, et tasuta süüa ja juua).
Fotod: iStock - SIphotography
