Mõiste kakskeelsus võimaldab meie keeles määrata inimese võime kasutada ja rääkida kaht erinevat keelt ebaselgelt, igas suhtlusolukorras ja alati tohutult tõhusalt.
Kakskeelsust võib olla kahte tüüpi, emakeelenavõi kui see ei õnnestu omandatud. Näites näeme seda erinevust selgelt, et Itaalias sündinud, kuid argentiinast vanematega laps räägib oma pere keelt, mis on hispaania keel, ja loomulikult räägib itaalia keelt, mis on selles riigis kõneldav keel. see, kes elab. See juhtum on osa kakskeelsuse tüübist.
Teisest küljest, kui laps sünnib ja elab ülejäänud elu Mehhikos, räägib ta selget hispaania keelt, mis on selle riigi ametlik keel, samal ajal kui ta hakkab juba noorelt, alates neljandast eluaastast rääkima. inglise keelt õppida, omandab ta teatud hetkel ja õppimise käigus keele peaaegu samamoodi nagu emakeel, siis seisame sel juhul silmitsi omandatud kakskeelsusega.
Tuleb märkida, et seda, mis on kirjutatud kahes keeles, saab väljendada ka antud terminiga.
Samuti, kui samas piirkonnas kasutatakse kahte keelt, arutatakse kakskeelsuse olemasolu selles kogukonnas.
Eelnevast on selge, et kakskeelsus eeldab meisterlikkust, mõistmist, et inimesel on rohkem kui kaks erinevat keelt ja seetõttu saab ta vajaduse korral igaüht neist rahuldavalt kasutada. Kakskeelsus avaldub ainult siis, kui mõlema keele oskus on täiuslik.
Kui inimene näiteks räägib mõnda keelt teatud ladusalt, kuid mitte täiuslikult, ei saa teda pidada kakskeelseks.
Juba paar aastakümmet on kakskeelsus levinud kogu maailmas ja seda on suurel määral mõjutanud globaliseerumisprotsess.
