Situatsiooniplaan sisaldub dokumendis, mis kehtestab strateegiate komplekti võimaliku ohuga toimetulemiseks. Üldiselt on seda tüüpi planeeringu eesmärk kaitsta kohas töötavaid inimesi ning samal ajal kaitsta keskkonda ja tegevusega seotud infrastruktuure.
Situatsiooniplaan on riskianalüüs
Situatsiooniplaan võimaldab teil minimeerida võimalikke riske, mis võivad tegevust negatiivselt mõjutada. Selles mõttes mõistetakse, et risk eeldab teatud ohtu ja haavatavust ning sel põhjusel kehtestatakse järgmine valem: risk = oht x haavatavus (R = A x V).
Katmata torujuhe on haavatav ehitis, tulekahjud gaasitoru lähedal on oht ja oht on plahvatus või tulekahju. Seetõttu on situatsiooniplaan potentsiaalsetel ohtudel põhinev riskianalüüs.
Plaani koostamine
Üldiselt sisaldab iga situatsiooniplaan nelja etappi: hindamine, planeerimine, teostatavustestid ja elluviimine.
Neid etappe või etappe tuleks perioodiliselt üle vaadata, et plaan oleks võimalikult tõhus. Loogilisena on vajalik, et kõigi kehtestatud strateegiatega kaasneksid vajalikud materiaalsed ressursid ja piisav professionaalne ettevalmistus.
Situatsiooniplaan sisaldab mitmeid alamplaane, näiteks varuplaan, kus võetakse kasutusele mõned ennetavad meetmed, et vältida ohu ilmnemist, või hädaolukorra plaan, mis määrab, milline tegevus peaks hetkel olema. milles oht aset leiab . Teine alamplaan on taastamine, mis sisaldab vajalikke meetmeid, mis tuleb kasutusele võtta pärast ohu kontrollimist.
Miks selle tähtsus?
Mõiste ettenägematus viitab sündmuse toimumise võimalusele. Nii tegeletakse kõige mittevajalikuga. Kui rakendame seda ideed töökohal, võib tavaline ettenägematus olla tööõnnetus või -haigus.
Igasuguste ettenägematute juhtumite või juhtumite korral on võimalik rakendada ennetavaid meetmeid ja sel põhjusel ettevõtted eelnimetatud situatsiooniplaanid ellu viia.
Fotod: Fotolia - artisticco / wawritto
