Inimene on olend, kellel on teadlikkustEhk siis eetilisest vaatenurgast mõtiskleb ta oma tegude üle ja seab kahtluse alla, kas ta on käitunud õigesti või mitte. Igal inimesel on isiklikud väärtused, mis muutuvad õige tegutsemise normiks, kompassiks, mis teeb vahet, mis on õige ja mis mitte. Need moraalsed väärtused tähistavad teo teoreetilist tasandit, kuid elu on praktiline ja mõnikord kogeb inimene teoreetilise plaani ja igapäevase praktilise tegevuse vastandumist.
Kohustused, mida inimene endale isiklikult kehtestab, millesse ta usub
Inimesed tunnevad, et peavad neile truud olema reeglid et saaks olla tõeliselt õnnelik. Siit tuleneb moraalse kohustuse südametunnistus, st vajadus olla nende isiklike väärtustega sidus ja kooskõlas. Enamasti ei panda seda moraalset kohustust väliselt peale, vaid inimene on truu sellele sisemisele kohustusele, mis on märgitud.
Iga inimese keskkond ja kuidas see seda mõjutab
Tõsi on see väärtused Inimese kohta on väga suur mõju ka sotsiaalne kontekst, milles inimene sündis ja elab, lisaks võlgnevad nad oma juured ka oma perekonnalt ja koolis õpetajatelt saadud haridusele. See, mis on ühe inimese jaoks õige, ei pruugi seda olla teise jaoks, seetõttu näib isegi eetiline tasand mõnel juhul vastuvõtlik teatud relativismile (kuigi üldiselt valitseb üldine konsensus selles, mis on õige või mitte).
Mõistuse ja kooseksisteerimise tähtsus ühiskonnas
Teisest küljest on olemas ka sotsiaalsed normid, mis soodustavad sotsiaalne kooselu ja harmooniat rühmas. Sel juhul vastab nende sotsiaalsete normide järgimine ka moraalsele kohustusele. Sel moel toimivad mõistus ja teadmine valgusena, mis valgustab tahet õige tegevuse arutluskäigu ehk kohustuse väärtuse kaudu. Moraalne kohustus viitab just mõistuse kaalule tahte üle.
Moraalne kohustus viitab kohustustele, mis inimesel on tänu sellele, et ta on isik. See tähendab, et inimesel pole mitte ainult kohustusi, vaid ka kohustusi täita. Need kohustused viitavad hea tava ja õigluse täitmisele.
