Iga toote ostmisel meie tarbimiseks on sellega seotud idee: paljude töötajate otsene ja kaudne sekkumine. Seega, kui ostame jalgpallipalli, siis teame, et selle taga on rida produktiivseid tegevusi, mis on sellega seotud. Tükke, millest protsessid ja tegevused koosnevad, saab väljendada ideega: tööjaotus.
Primitiivsetes inimkooslustes oli tööjaotusest juba algeline arusaam
Mehed tegelesid jahi ja kalapüügiga, samuti tööriistade valmistamisega ja oma kogukonna kaitsmisega agressorite eest. Samal ajal tegid naised muid ülesandeid: kasvatasid lapsi, korjasid puuvilju ja valmistasid igapäevaseks eluks vajalikke tööriistu.
Tööjaotus kapitalistlikus süsteemis
Kapitalistliku süsteemi teoreetikud, näiteks Adam Smith 18. sajandil, väitsid, et rikkuse arengu võti rahvas peitub tööjaotuses. See jaotus eeldab töötajate spetsialiseerumist väga spetsiifilistele ülesannetele. Selle kapitalismile omase produktiivse mudeliga loobutakse käsitöönduslikust tegevusest, kus tootjal oli mitu ülesannet.
Tööjaotus marksistlikus filosoofias
Karl Marx väitis, et igasuguse tööalase tegevuse jagamine toob paratamatult kaasa rikkuse ebavõrdse jaotumise. Seega, samal ajal kui ühed omavad tootmisvahendeid (kapitalistid), saavad teistest subjektid ja joondunud indiviidid (töölised).
Teisest küljest loovad nad tööjaotuse tagajärjel diferentseeritud sotsiaalseid klasse. See asjaolu on aluseks sellele, mida Marx nimetas klassivõitluseks, st rõhujate ja rõhutute ajalooliseks vastasseisuks.
Marxi jaoks on see olukord ebaõiglane ja sellest peab üle saama kommunistlik süsteem, kus puudub eraomand ja tootmisvahendid kuuluvad kogukonnale.
Tööjaotus Emile Durkheimis
See 19. sajandi prantsuse sotsioloog pakkus välja tööjaotuse, mis põhineb indiviidi ja kogukonna vahelisel koostöösuhtel, kus ta elab. Sellel suhtel on kaks tasapinda:
1) solidaarsus primitiivsetes ühiskondades, mis põhineb kogukonna moodustavate üksikisikute vastastikusel toetamisel ja
2) solidaarsus keerulistes ühiskondades, kus igal indiviidil on konkreetne funktsioon suure sotsiaalse võrgustiku üldises raamistikus.
Fotod: Fotolia. pavel_shishkin / vivali
