teadus

dünamiidi määratlus

Dünamiit on tuntud kui lõhkeaine tüüp, mis koosneb nitroglütseriinist ja ränidioksiidist. Dünamiidi mõju on väga tugev ja seetõttu kasutatakse seda äärmiselt jäikade ja tugevate materjalide nagu betoon või mäekivid hävitamiseks või lõhkumiseks. Seda kasutatakse tavaliselt kaevanduses ja ka ehituses. Selle tugevuse tõttu ei müüda mõningaid selle koostises olevaid elemente vabalt, et vältida seda, et inimesed saaksid ise dünamiidi annuseid kokku panna.

Dünamiit oli kuulsa Rootsi keemiku ja inseneri Alfred Nobeli leiutis, mis sai nime Rootsis välja antud Nobeli preemiate järgi. 1867. aastal töötas see mees välja võimsama, stabiilsema ja tempermalmist tüüpi lõhkeaine kui püssirohi või nitroglütseriin üksi, muutes dünamiidist üheks kõige kasulikumaks ja võimsamaks lõhkeaineks ajaloos. Lisaks keemilistele elementidele on dünamiidis iga kolme nitroglütseriini portsjoni kohta osa diatomiiti või kivitolmu. See mulla- või kivitolm on ette nähtud absorbendina, et vältida plahvatusohtliku aine märjaks saamist. Selle pinnase teine ​​funktsioon on plahvatusohtlikkuse piiramine, mida nitroglütseriin võib äkiliste liigutuste või löökide korral tekitada.

Selle elementide kombinatsioon valmistatakse ja esitatakse suhteliselt väikestes baarides, mis on kaetud paberiga. Dünamiidi vananedes muutub selle ebastabiilne potentsiaal aina suuremaks, mistõttu on äärmiselt ohtlik käsitseda vana dünamiidi, mida pole kunagi kasutatud.

Nagu öeldud, kasutatakse dünamiiti peamiselt kaevandusmaailmas, et teha kivi keskele mune, kaevusid ja tunneleid, mis võimaldavad inimese ja vajalike tehnoloogiate läbipääsu. Seda kasutatakse sageli ka hoonete ja rajatiste lammutamisel, kuna see on sellisel juhul üks tõhusamaid lõhkeaineid.

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found