Homo Sapiens on teaduslik nimetus, mis on antud inimkonnale, kes moodustab teatud loomatüübi või -liigi ja mis vastab tänapäeva inimese liigile, st lihtsamalt öeldes oleme me kõik homo sapiens .
Tarkus on liigi tunnus, mis tähistab selle olulist hüpet
Nimetus Homo Sapiens on mõeldud viitama millelegi ratsionaalse inimese taolisele olemusele, kui võtta arvesse, et homo võib viidata nii inimesele kui inimkonnale ja sapiens tarkusele. Just see võime mõelda, muu hulgas arendada teadmisi on see, mis on Homo sapiensit tema eelkäijatest eristanud ja tähistanud seda olulist ja asjakohast hüpet inimese evolutsiooniahelas.
Homo sapiens on ainus loom Maal, kes on suutnud arendada abstraktset mõtlemist, sealhulgas arutlemist. Seega omab see elemente, mis on ühised teistele loomadele, nagu aistingud (hirm, hirm, ahastus, nauding), kuid samal ajal võib see muuta need füüsilised aistingud ratsionaliseeritud tunneteks. Lisaks on homo sapiens ehk inimene ka ainuke, kellel on õnnestunud välja kujundada ülimalt keeruline elustiil, mis kaldub üha enam mugavuse poole, kuid samas ka oma loomulikust päritolust üha enam eraldatud elu poole.
Homo sapiens oli viimane suurtest hominiididest, kes planeedile Maa ilmus. Teisest küljest oli see ainus, mis suutis ellu jääda erinevates kliimatingimustes, laienedes kogu teadaolevale Maa territooriumile. Homo Sapiensi (nagu ka teisi suuri hominide) peetakse ahvi või primaadi järeltulijaks, kuid nende seost või sidet pole veel täielikult avastatud, kuna puudub nn. "puuduv lüli". Teadlaste hinnangul ilmus Homo sapiens Maale kakssada tuhat aastat tagasi mõnes Aafrika piirkonnas, kust ta lahkus, et vallutada kogu planeet.
Omadused
Homo sapiensil ehk praegusel inimesel on mõned spetsiifilised tunnused, mis võimaldavad teda teistest loomadest eristada. Esiteks on tegu kahejalgse loomaga, mis tähendab, et ta läks oma vanast neljajalgsest asendist püsti ja kahe jalaga kõndima. Teisest küljest on inimesel märgatav seksuaalne diformism, mis tähendab, et erinevalt enamiku loomaliikide isas- ja emasloomadest saab meest ja naist selgelt eristada. Kui tavaliselt on mees suurem, jõulisem ja pikem, siis ka suguelundid, rindkere ja karvade olemasolu on sellise erinevuse määravad.
Kahtlemata teeb homo sapiensi ja ülejäänud loomade vahel kõige sügavama erinevuse asjaolu, et esimesega kaasneb kultuuri mõiste. Kultuur on kõik ühe ja sama inimese looming, alates primitiivsetest tööriistadest kuni kõige ootamatumate monumentide ja monumentaalsete ehitisteni. Tänu olulise vaimse võimekuse arendamisele, mõistuse ja abstraktse mõtte kasutamisele on inimene saanud arendada vapustavaid elemente nagu keel, religioon, kunst, teadus, tehnoloogia jne.
Kuid olgem täpsemad ja konkreetsemad selle olulise erinevusega, mille homo sapiens on teinud. See liik oli teerajajaks kontseptuaalsete ja matemaatiliste toimingute ehk liitmise, lahutamise, jagamise ning muu hulgas ka assotsiatsioonide, võrdluste, järelduste tegemisel; suhelda nii verbaalse kui ka mitteverbaalse keele ja süsteemi arendamise kaudu; võimalus muuta keskkonda, milles ta elab ja areneb, loomulikult on selles osas olnud igas aspektis väga häid ja ümberkujundavaid tegusid, kuid on olnud ka teisi, mis kahjustasid keskkonda niivõrd, et pidid täna kannatama tagajärgede eest. ettevaatamatust sissetungist; registreeruda religioonidesse; filosofeerima iseenda, päritolu ja maailma üle; ja nagu me märkisime, on kultuuri ja seltskondlikkuse areng.
Peame ka rõhutama, et kõigist homo sapiensiga seotud homoliikidest säilib ainult viimane, kuna ülejäänud on välja surnud.
Selle liigi esimest ja vanimat lüli on nimetatud homo habilisiks. Seda kutsuti nii, kuna see paistis silma oma suurepärase kivide ja kivide käsitsemise ehk nende töötlemise võime poolest. Ka sellele eelnenud ahelas esineb homo erectus, mis sai sellise nime, kuna juba oli kalduvus püstiasendisse, mida hiljem sapiensis teatud viisil hinnati. Kui võrrelda erectust habilisega, siis viimane kõndis nagu neljajalgne ehk puhkas neljakäpukil.
