Filharmooniaorkester oli oma ajaloolise päritoluga muusikaline ühendus, mis koosnes muusikafännidest ja nad ei pidanud olema muusikud. See tunnetus on juba kadunud ja tänapäeval on filharmoonia võrdväärne sümfooniaorkestriga.
Filharmooniaorkester on lääne kultuuri kõrgeima tasemega muusikaline kooslus. See koosneb instrumentaalsest komplektist nii, et erinevad pillirühmad sekkuvad korraga, st unisoonis. Selle efekti saavutamiseks sobivad muusikud, kes selle moodustavad, oma esitustehnikad ja alluvad dirigendi märguandele. See koosneb 95–106 esinejast ja osaleb sümfooniliste kontsertide, lüüriliste näidendite, ooperi- või balletietenduste etendustel.
Selle ajalooline päritolu
Kaasaegne filharmooniaorkester on pärit Euroopast, täpsemalt Prantsusmaalt ja Suurbritanniast XVII ja XVIII sajandil. See muusikaline modaalsus pärineb vanadest kammerorkestritest, mis mängisid kohtute saalides ja paleedes.
Orkestri moodustamine
Orkester koosneb neljast perekonnast või sektsioonist: keelpillid, puuhingamispillid, metallihingamispillid ja löökpillid. Muusikariistade klassifitseerimine toimub süstemaatiliselt vastavalt kasutatud materjalidele, teostusviisile, ajaloolisele arengule ja asukohale laval. Klassifikatsioon järgib seda, kuidas heli tekitatakse ning kuidas seda mängitakse ja ehitatakse.
Sõltuvalt kõlast osalevad põhiliselt poognapillid (näiteks viiul, vioola või tšello, mis on ehituselt sarnased ja väikseim tekitab teravaid ja suurim bassihelisid). Sellele pillide perekonnale tuleb lisada veel kaks: harf ja klaver.
Puidust hingamisinstrumendid
Samuti sekkuvad puidust hingamisinstrumendid, millel on bambusest huulik, pilliroog või raam, mille kaudu heli heli tekitamiseks puhutakse, ja samal ajal on neil klahvide mehhanism, mida juhitakse aukude instrumendi sulgemisega ( see osa koosneb pikolost, flöödist, oboest, metsasarvest, klarnetist, fagottist ja kontrafagottist). Samuti on olemas sellised pillid nagu metsasarved, trompetid või tromboonid ning orkestri välisosas on löökriistad. Seega on need kõik rühmitatud kolme sektsiooni: keelpillid, puhkpill ja löökpillid.
