üldine

varjupaiga määratlus

Inimese kunstlikult loodud või tema poolt võimalike ohtude eest kaitsva ruumina võetud ruumi tuntakse pelgupaigana. Varjupaik on oma nime saanud konkreetselt ideest kaitsta inimest või looma ohtude eest, mis võivad ohustada nende ellujäämist. Sellisena muutub varjupaik omamoodi eluruumiks, mis võib olla ajutine või muutuda püsivaks vastavalt iga olukorra konkreetsetele vajadustele ja võimalustele. Kui aga seda mõista turvalise ja enam-vähem mugava ruumina, võib iga kodu pidada inimese pelgupaigaks.

Varjupaigad olid eriti olulised inimkonna aegadel, mil inimene oli rändrahvas ega ehitanud oma maju, vaid kohandus looduslike vormidega, nagu koopad, kus ta sai end kaitsta nii halva ilma kui ka ohtlike loomade eest. Seetõttu on varjupaik elulise tähtsusega looma ellujäämise seisukohalt, kellel ei ole alalist või kindlat eluruumi.

Üldjuhul võetakse varjupaigad kui sellised äärmuslikes olukordades ja seetõttu on need, nagu just öeldud, loomulikud vormid, millega ohustatud loom kohaneb. Kuid inimesed on ehitanud ka oma varjualuseid hädaolukordades, näiteks kui need peavad aset leidma ebasobivas ruumis (mäed, mets jne).

Varjupaiga mõiste all mõeldakse seda tähendust järgides ka spetsiaalselt ohus olevate koduloomade, peamiselt tänavakoerte ja kasside kaitseks kavandatud ja korraldatud asutusi. Loomade varjupaikadele on iseloomulikud suured ruumid, kus kõnealuseid loomi kaitstakse ja hoitakse, et vältida haigustesse nakatumist ning vältida linnapiirkondade täitumist inimesele ohtlike lahtiste loomadega.

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found