teadus

mis on maapealne mantel »definitsioon ja mõiste

Meie planeet Maa on üks üheksast, mis päikesesüsteemi moodustavad. Täpsemalt on see oma suuruselt viies ja ainuke, kus on hapnikku ja rohkelt vett, mis võimaldab elu. Oma struktuuri või anatoomia poolest koosneb Maa erinevatest kivimikihtidest, mis paiknevad kesktuuma ümber.

Maapealsed kihid

Maa struktuurid moodustavad geosfääri, mille raadius on umbes 6400 km, alates kõige pindmisemast kihist ehk maakoorest kuni Maa keskpunkti ehk tuumani.

Maa tuum koosneb peamiselt rauast ja niklist ning selle temperatuur on üle 3000 kraadi Celsiuse järgi. Sisemine tuum on tahke ja välimine tuum on vedel. Kõige välimine kiht on maakoor, mis toetab ookeane ja mandreid. Maakoor on tahke ja koosneb kivimitest, selle sügavus on umbes 50 km. Südamiku ja maakoore vahel on Maa vahevöö.

Maakatte omadused

Selle kihi paksus on umbes 3000 kilomeetrit ja see on väga kuuma tiheda kivimi piirkond. See jääb praktiliselt tahkesse olekusse tänu ülemise kooriku poolt avaldatavale suurele survele. Maakoore ja vahevöö vahel puudub järjepidevus. Seda radikaalset muutust ühe ja teise struktuuri vahel nimetatakse Mohorovici katkendlikkuseks, mis toimib piirielemendina mõlema kihi vahel. See vahevöönd maakoore ja vahevöö vahel eraldab väiksema maakoore tihedusega materjalid (näiteks kaltsium, naatrium ja kaalium) vahevöö suurema tihedusega materjalidest (raua ja magneesiumi silikaadid).

Seismograafide kaudu on võimalik saada teavet Maa vahevöö käitumise kohta, kuna sellele kihile pole võimalik otse ligi pääseda. Seismilised andmed annavad olulist teavet vahevöö struktuuri mõistmiseks. Seega räägivad geoloogid kahest erinevast kihist:

1) ülemine vahevöö, mis ulatub 700 km kõrgusele ja seismiliste lainete kiirus on suurem kui maakoores tekkiv ja

2) sisemantli paksus jääb vahemikku 700–2900 kilomeetrit.

Andmed, mis geoloogid on saanud maa vahevöö kohta, on võimaldanud mõista maakoore tekkeprotsessi, mis arvatavasti tekkis magmaatilise diferentseerumise teel, kuna magma pärineb astenosfäärist ehk maa vahevöö ülemisest vedelast osast.

Fotod: iStock - 3alexd / StockFinland

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found