Looduskatastroofe on väga erinevaid. Orkaanid põhjustavad tuule intensiivsuse tõttu hävingut. Maavärinad võivad Maa sisemiste liikumiste tagajärjel piirkonna laastada. Vulkaanipursetest tekkiv laava hävitab kõik oma teel. Paduvihmad põhjustavad mõjutatud aladel üleujutusi ja igasuguseid tagajärgi. Kõiki neid katastroofe peetakse kataklüsmiks.
Selles mõttes on kataklüsm mis tahes olukord, mis tekitab hävingut ja kõledust ning millega tavaliselt kaasnevad ohvrid ja vigastused, aga ka terve rida soovimatuid tagajärgi (looduskeskkonna hävimine, elektrikatkestused, maalihked jne).
Kui katastroof mõjutab kogu planeeti
Mõned loodusnähtused on laastavad, kuid esmapilgul ja koheselt ei tundu need nii. Nii juhtub osoonikihi probleemiga – inimtegevusest tingitud loodusnähtusega, mida võib pidada tõeliseks planeedi kataklüsmiks.
Katalüsmi mõiste ei viita ainult loodusõnnetustele ja nende hävitamisvõimele
See võib viidata ka tõsistele olukordadele, kus kogu ühiskond on dramaatilises olukorras. Mõned näited sotsiaalsest kataklüsmist on järgmised:
- 1929. aasta kriis sai alguse New Yorgi aktsiaturu langusest ja vallandas esialgse paanikaolukorra ning järgnevatel aastatel kannatas kogu planeet selle tagajärgede all (inflatsioon, vaesus, töötus, majanduskriis jne).
- 2011. aastal alanud Süüria kodusõda on põhjustanud elanikkonna massilise ümberasumise, põgenikelaagreid, probleeme piiril ja lõpuks ka üldise murrangu.
Spordimaailmas
Spordiajakirjanduse keeles räägime kataklüsmist siis, kui meeskond või sportlane on saanud kaotuse, mis mõjutab ühiskonda tervikuna. Nii juhtus nn Maracanazoga 1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel Brasiilias.
Maracanã staadionil peetud meistrivõistluste finaalis olid vastamisi Brasiilia ja Uruguay meeskonnad. Brasiillased olid favoriidid, kuid uruguaylased olid võitjad. Jalgpallikaotust tõlgendati tõelise rahvusliku kataklüsmina.
Fotod: Fotolia - sveta / msyoko
