Pedagoogika on distsipliin, mis uurib haridust üldiselt. Selles mõttes on pedagoog paljude muude funktsioonide hulgas koolikeskkonna, õppemetoodika, koolitusprojektide kujundamise, kooli juhendamise või õpetajakoolituse spetsialist. Selle ülddistsipliini üheks vooluks on kriitiline pedagoogika.
Kriitilise pedagoogika jaoks peavad õpilased jõudma oma haridusfaasis kriitilise teadvuseni. Nii ei pea üliõpilane mitte ainult omandama teoreetilisi teadmisi ja sooritama mõned eksamid, vaid on vaja edendada oma koolitust indiviidina, kes on teadlik teda ümbritsevast reaalsusest.
Peamised omadused ja põhiaspektid
- Vaja on treenida õpilase eneseteadvust.
- Õppeprotsessi eesmärk on muuta sotsiaalset reaalsust.
- Haridussüsteem peab arvestama olemasolevate sotsiaalsete erinevustega ja võtma oma seisukoha, mis on pühendunud õigluse ja õigluse väärtustele. Kriitilised pedagoogika teoreetikud, eriti brasiillane Paulo Freir, mõistavad, et haridus on vahend maailma muutmiseks.
- Õpetamisprotsess peab keskenduma õpilase enesetäiendamisele tema sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis.
- Kriitilise pedagoogika põhiaspektid peavad põhinema õpilaste osalemisel, nende humanistlikul koolitusel, ühiskonna muutumisel ja õpetamise-õppimise kontekstualiseerimisel.
- Tavapärane haridussüsteem edendab rõhumise ja konkurentsivõime kultuuri ning on seotud võõrandunud kultuuriga. Kriitiline pedagoogika püüab võidelda poliitiliste, kultuuriliste ja majanduslike aspektidega, mis alandavad haridussüsteemi.
- Kriitilist pedagoogikat tuleb mõista rangelt harivatest liikumistest kaugemale, kuna see tekkis 20. sajandil neoliberalismi, imperialismi ja religioosse fundamentalismi vastu võitlemiseks.
- Koolimudel on orienteeritud võitluslikule kultuuritegevusele, mis seab kahtluse alla domineerimiskultuuri
Muud alternatiivsed pedagoogilised voolud
On ka teisi hoovusi ja pedagoogilisi lähenemisi, mis pakuvad inimesest emantsipeerivat nägemust. Libertaarne pedagoogika on inspireeritud anarhistlikust ideoloogiast ja taotleb ühiskonna kui terviku ümberkujundamist. Uus kool on mudel, mis seab kahtluse alla traditsioonilise kooli kehtivuse. Montessori meetod soodustab õpilaste autonoomiat. Nagu kriitiline pedagoogika, panustavad ka ülejäänud alternatiivsed voolud haridusele kui sotsiaalset reaalsust muutvale vahendile.
Foto: Fotolia - Ratoca
