Öeldakse, et inimene on ilmalik, kui tema tõekspidamised ja väärtused on religioonist täiesti sõltumatud. Sekularism on selles mõttes intellektuaalne ja moraalne hoiak. See hoiak seisneb indiviidi autonoomia kaitsmises erinevate usutunnistuste suhtes.
Üldised kaalutlused
Sekularism ei pretendeeri religioonivastasele voolule, kuid see lähenemine rõhutab eraldatust, mis peaks eksisteerima religiooni ja muude valdkondade, näiteks poliitika või hariduse vahel.
Sekularismis kaitstakse selget eraldatust riigi ja kiriku vahel. Enamikus põhiseaduslikes tekstides on see eraldatus selgesõnaliselt kehtestatud ja sel viisil on ette nähtud, et elanikkonnale kui tervikule ei saaks peale suruda mingeid tõekspidamisi. Need, kes peavad end ilmalikuks, mõistavad, et üksikisikute usulised eelistused peaksid kuuluma nende eraellu ja seetõttu ei tohiks tsiviil- ja ususfääri vahele segada.
See on inspireeritud ka sõnavabadusest. Tuleb arvestada, et Euroopas ja maailmas üldiselt on religioossed käsitlused olnud seletusmudeliks igat tüüpi uskumustele või käsitlustele. Tasub meeles pidada, et teaduslik evolutsiooniteooria põrkas algselt piiblitraditsiooniga.
Sekularismi ideed ei tohiks segi ajada ateismiga
Ateistlik inimene eitab Jumala olemasolu, ilmalik aga usub, et poliitiline võim peaks esindama kogu elanikkonda, sõltumata enamuse religioonist ühiskonnas tervikuna.
Sekularismi vastane idee oleks konfessionalism. See kaitseb, et põhimõtted, mille järgi riik on korraldatud, peavad olema kooskõlas teatud religiooni teatud tõekspidamistega.
Tänapäeval kuulutab Hispaania riik end mittekonfessionaalseks, kuid Hispaania riik on sajandeid organiseerinud end katoliku usutunnistuse põhimõtete järgi.
Ilmaliku mõtte päritolu
Alates valgustusajast 18. sajandil hakkasid mõned filosoofid analüüsima poliitilise võimu ja religioosse võimu kooseksisteerimist läbi ajaloo.
Filosoofid nagu Voltaire ja Kant väitsid, et poliitika ja religiooni lähedane suhe viis paratamatult dogmaatiliste ja totalitaarsete seisukohtadeni. Sel moel väitis sekularism, et riik kui kogu kogukonda esindav institutsioon ei pea sõltuma religioosse korra moraalsetest kriteeriumidest.
Foto: Fotolia - swillklitch
