Troopiline tsüklon, mida peetakse üheks keerulisemaks ja ägedamaks loodusnähtuseks, on nähtus, mille tekitavad tugevad vihmad ja tuuled, mis ühendavad end rõhukeskuse ümber ja mis võivad jõu ja surve tõttu põhjustada tohutut kahju. vägivald, millega nad edasi liiguvad nii merepinnal kui maal. Nagu nimigi ütleb, on troopiline tsüklon iseloomulik troopilise kliimaga planeedi piirkondadele, see tähendab ekvaatori lähedale. On tavaline, et sellistes piirkondades nagu Kariibi mere piirkond tekivad need tsüklonid pidevalt nii paljude ookeanihoovuste tõttu kui ka kliimas, kus on palju vihma ja niiskust.
Nagu teistegi meteoroloogiliste ja kliimanähtuste puhul, on troopiline tsüklon keerukas elementide kogum, mis vallandub kuni maksimaalse vägivalla või kasvupunktini. Tsüklon saab alguse väga madalrõhukeskuse moodustumisest merepinnale, mis kannab tuuli ja põhjustab õhu kondenseerumist ja selle ümber auru moodustumist. Tsükloni keskpunkti nimetatakse "silmaks" ja see on tsükloni kõige soojem osa, kus tuuled ringlevad allapoole maapinna poole. Selle silma ümber moodustuvad kuulsad "vihmaribad", mis on ruumid, kus tekivad väga tugevad vihmad ja mis moodustavad tsükloni. Need vihmad tekivad silmas tekkinud õhu aurustumisel ja seejärel sademete kujul.
Troopilist tsüklonit teatakse kui üht inimesele kõige kahjulikumat nähtust. Tekib järk-järgult ja merepinnal, mille puhul annab inimesele võimaluse oma kohalolekut ette näha, kuigi mitmel korral toimub selle etappide vallandumine kiiresti ja maapinnale jõudes on kahjustused muljetavaldavad. Tsüklon tekib vihmade ja orkaanituule kombinatsioonis, mis võib tekitada üleujutusi, lõhkeda katuseid, maju, puid ja muutuda maa puudutamisel väga ohtlikuks. Kariibi meri, Mehhiko laht ja Atlandi ookeani põhjaosa on üks planeedi piirkondi, kus neid nähtusi esineb kõige rohkem ning need kipuvad nende esinemisjõu tõttu sügavalt mõjutama seal asuvaid saari ja saarestikke. .
