Me ütleme, et inimene on sallimatu, kui ta suhtub lugupidamatult neisse, kellel on tema omadest erinevad ideed või tõekspidamised. Tavaliselt seostatakse sallimatust sõjaka või ründava positsiooniga.
Klassikaline fantastiline argument
Kuigi religioosset sallimatust ei seleta ühest põhjust, võib ühe religiooni harrastajate ja teiste suhtes sallimatute seas rääkida väga üldistavast argumendist. Argument on lihtne: kui minu religioosne õpetus on tõsi, on mõistlik, et ma võitlen nende vastu, kes kaitsevad valedoktriine. Seda seisukohta peetakse religioosse fundamentalismi vormiks.
Usuline sallimatus on sama vana nähtus kui religioon ise
Kui esimesed kristlased oma riitusi praktiseerisid, pidid nad end katakombidesse peitma, sest Rooma võimud ei sallinud nende uskumusi. Juute on ajaloos paljudel hetkedel taga kiusatud ja selle tagakiusamise peamine ajend oli just vaenulikkus nende uskumuste vastu.
Kolumbuse-eelsete rahvaste religioosse nägemuse vastu võitlesid Ameerika mandrile saabunud kristlased. Kristluses endas on esinenud sallimatuse juhtumeid teiste kristlike doktriinide suhtes, mida on tembeldatud kui ketserlusi või kõrvalekaldumisi autentsest usust. Need näited tuletavad meile meelde, et teiste uskumuste tagasilükkamine ja sallimatus on olnud läbi ajaloo pidev nähtus.
Usuline sallimatus on inimõiguste ülddeklaratsiooni vastu
Artiklis 18 täpsustatakse, et igaühel on õigus mõttevabadusele ja see õigus mõjutab usuliste veendumuste praktiseerimist. Seega, kui me kõik oleme vabad uskuma ja praktiseerima üht või teist religioosset õpetust, on meie vabadus sama kehtiv kui teiste oma.
Usuline sallimatus ei ole mitte ainult inimõiguste ülddeklaratsiooni vastane, vaid see on seisukoht, mis õhutab vihkamist ja vastasseise üksikisikute ja rahvaste vahel.
Usuline sallivus on suhteliselt hiljutine nähtus
Kui võtta võrdluseks Hispaania juhtum, siis katoliiklus on sajandeid olnud väga sõjakas teiste usuliste tõekspidamistega (protestantid, juudid või islami järgijad kannatasid tagakiusamise ja sallimatuse all riigi ja katoliku kiriku poolt).
Alates 1978. aasta põhiseadusest on aga usuvabadust reguleeritud ja praegu on Hispaania ühiskond enamasti tolerantne mis tahes usuliste veendumuste või doktriini suhtes. Selline austuse ja sallivuse sotsiaalne õhkkond eksisteerib ka kogu Ladina-Ameerikas.
Fotod: Fotolia - Sangoiri / Comugnero Silvana
