Heli

muusikalise skaala määratlus

Muusikal on oma keel ja tähestikuliste märkide asemel kasutatakse noote, mis on osa muusikalisest skaalast, mida tuntakse ka diatoonilise skaala nime all. Noodid on helid ja igal helil on nimi ning nootide esitamiseks skaalal kasutatakse staapi, mis on viis üksteisega paralleelset horisontaalset joont, kuhu on kirjutatud kõik muusikapalaga seotud noodid ja noodid. Teisisõnu, muusika oma erinevate elementidega on kirjutatud pulgale, samuti võtmele, mis on konkreetne muusikaline register.

Skaala moodustavad looduslikud noodid ja need on tuntud do, re, mi, fa, sol, la, si ja do. Need noodid on esitatud skaalal või redelil, kuna on olemas intervallid, mis on kahe heli vaheline helikaugus või kõrgus (ja kasutatav mõõtühik on helikõrgus). Seega on nootide C ja D vahel toon, D-st minuni teine ​​toon, aga minust F-ni on vahemaa väiksem ja jutt käib pooltoonist. Sel moel koosneb diatooniline muusikaline skaala 5 toonist ja kahest pooltoonist.

Kromaatiline skaala

Diatoonilisel skaalal ei ole esitatud tasemed ühesuurused, kuna seal on toonid ja pooltoonid. Kui aga kõik muusikatasemed oleksid muusikalisel skaalal ühesuurused, räägiksime kromaatilisest skaalast. Selles skaalas kannavad loomulikud noodid nende vahel paiknevaid toone ja pooltoone. Kromaatilisel skaalal on kaksteist heli, millest igaüks on pooleldi kaugusel.

Muusikaliste skaalade tundmine on loo meloodia koostamise, komponeerimise ja mängimise ning samal ajal akordide struktuuri mõistmise aluseks.

Muudatused

Mõned märgid muudavad loomuliku noodi kõrgust ning on teravad ja lamedad. Noodile kantud sustain tõstab seda pool tooni ja noodile kantud flat alandab seda poole tooni võrra. Ja iga ühe tooni kaugusel asuva loomuliku noodi vahel on vaba samm ja iga sammu võib nimetada eelmisest poole tooni võrra kõrgemaks või järgmisest poole tooni võrra madalamaks.

Nii saame nimetada esimest vaba sammu C-teravaks või kui tõstame C-pooltooni teravat rakendades või kui D-taset, kui alandame pooltooni D-st tasapinna abil. Samamoodi võib D-le järgnevat sammu nimetada D teravaks, kui rakendame D-le teravat, või E-taset, kui langetame E-st pooltooni.

Fotod: iStock - skynesher

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found