Ookeanide sügavaimad enklaavid on tuntud kui ookeanikraavid või merekraavid. See on üks tundmatumaid ja samal ajal mõistatuslikumaid kohti meie planeedil. Mõned neist haudadest ulatuvad 11 kilomeetri sügavuseni.
Nendel ökosüsteemidel on kolm ainulaadset omadust: päikesevalguse puudumine, suurenenud rõhk ja madalad temperatuurid.
Ilmselgelt on ookeani sügavuste uurimiseks vaja kõige arenenumat tehnoloogiat, eriti kõrge eraldusvõimega kajaloodide kasutamist.
Ookeani kaevikud seavad teadusringkondadele väljakutse
Ookeani kaevikud pakuvad suurt teaduslikku huvi mitmel põhjusel:
1) seal elavate liikide ja mikroorganismide uurimine,
2) nendes kohtades on võimalik kogeda mõne materjali vastupidavust, kuna rõhk neis on palju suurem kui tavaliselt,
3) teadmised süsinikuringest ja
4) kliimamuutuste ja maa-aluste hoovuste mõistmine.
Kõigi nende aspektide uurimine muudab ookeanikraavid teadusringkondadele suurt huvi pakkuvateks piirkondadeks. Majanduslikust aspektist vaadatuna teeb naftasektor nendes piirkondades väljavaateid ja puurib naftat. Igal juhul on teadusringkonnad seisukohal, et ookeanisügavuse uurimine on väga varajases staadiumis.
Mariaani kraav
Mariaani süvikus asuv Challengeri kuristik on ookeani sügavaim koht ja asub Vaikse ookeani Mariaani saartest lõuna pool. Selle kaeviku esimene uurimine toimus 1875. aastal ja sellest ajast alates on korraldatud mitmeid ekspeditsioone (2012. aastal jõudis filmitegija James Cameron esimene inimene üksi Maa sügavaimasse punkti ja tegi seda National Geographicu sponsoreeritud allveelaeval).
Läbiviidud uuringute kohaselt on selle täpne sügavus 11 034 meetrit ja selle sügavaim koht on tuntud kui Challenger Abyss, mis sai nime esimese inglise ekspeditsiooni järgi, mis viidi läbi 1875. aastal korvetis HMS Challenger.
Mariaani süvikust on leitud igasuguseid kurioosumeid, nagu suuri koorikloomi, hiidkalmaare, meduusid, planktoni erinevaid vorme ja ainurakseid olendeid, keda mujal planeedil ei eksisteeri. Selles kohas elavad loomad toituvad sügaviku tasandikel asuvatest setetest.
Merebioloogide jaoks on väljakutse avastada, kuidas erinevad liigid on suutnud nii vaenuliku keskkonnaga kohaneda, sest tuleb arvestada, et päikesevalgus ei ulatu sellise sügavusega.
Fotod: Fotolia - meri / swillklitch
