Äriühinguõigus on õigusharu, mis keskendub äriühingutele ja kõigele sellega seonduvale õiguslikust vaatenurgast ehk erinevatele ettevõtete klassidele, ettevõtte suhetele tarbijatega, maksustamise või ärilepingute analüüsile.
Ajaloolisest vaatenurgast pärineb ettevõtteõigus Rooma õigusest, milles juba kehtis äri- või äritegevust mõjutav üldpõhimõte: favor negotii (mis tähendab, et kaubandust mõjutavate õiguslike konfliktide korral tuleb kalduda oma ettevõtet soodustav positsioon).
Äriõiguse spetsialistid võivad töötada erasektoris või avalikus sektoris ning seoses riiklike või rahvusvaheliste ettevõtetega.
Äriühinguõiguse valdkonnad
Selle õigusharu spetsialistilt võidakse tellida ettevõtte kuvandit juriidilisest aspektist uurima ja analüüsima. Seega uurib ta üksuse erinevate sõnumite (reklaamid, pressiteated või ettevõtte identiteedi elujõulisus) sisu.
Igast ettevõttest saab sõltuvalt tema huvidest ja äristrateegiast moodustada erinevat tüüpi ettevõtte, mille jaoks on vaja valida sobivaim õiguslik vorm (üksikettevõtjana, kaubakogumina, tsiviil-, kollektiiv- või anonüümne selts või piiratud vastutusega äriühing).
Äriühingutes on vaja kehtestada nimetatud üksuste haldajate vastutus, mis sõltub halduri tüübist (ainuhaldur, ühishaldur või ühishaldur).
Ärilepingu valik on võtmetähtsusega ka ettevõtte dünaamikas ning ühinguõiguse spetsialist peab nõu andma, milline lepinguliik on olenevalt asjaoludest kõige sobivam (ostuleping, rendileping, garantiilepingud või muu).
Igal äriettevõttel on raamatupidamistegevuse täiendusena ettevõtte raamatupidamise pidamise kohustus. Selles mõttes on koosolekute protokollid või juhatuse istungite raamatud.
Rahvusvaheline äriõigus
Äritegevusel on rahvusvaheline projektsioon. Selleks on vaja rahvusvahelist äriühinguõigust tundva juristi sekkumist. Need spetsialistid saavad täita ülesandeid väga erinevatel teemadel: vahetusõigus, väärtpaberiõigus, mereõigus, aga ka tollitegevuse, litsentsitasude või elektroonilise kaubandusega seotud juriidilised küsimused.
