majandust

majandusarengu määratlus

Riigi majandusareng põhineb tema võimel luua rikkust ja edu ühiskonnas tervikuna. See on majandusteaduse kui distsipliini osaks olev kontseptsioon, mida uuritakse konkreetse haru, arenguökonoomika raames.

Majandusarengu põhimõisted ja kaalutlused

Majanduskasv on iga riigi või piirkonna jaoks soovitav eesmärk. Ideaalne majandusareng oleks selline, mis on ajas püsiv, õiglane, tõhus, inimesi austav ja samal ajal kasulik võimalikult paljudele isikutele.

Kuna riigi majandus on midagi dünaamilist ja globaalses raamistikus, uuritakse ja analüüsitakse pidevalt uusi turunišše, et säilitada või edendada majandusarengut. Selles mõttes on viimastel aastatel esile kerkinud ettevõtja kuju, kes otsib uusi ärivõimalusi majanduse üldises raamistikus.

Mõned majandusarengu kontseptsiooni uurijad rõhutavad seost ühiskonna väärtuste ja jõukuse kasvu vahel. Selles mõttes on konkurentsivõime väärtus võtmeelement, kuna konkurents eeldab vaba turgu ja ettevõtete vahelist rivaalitsemist, mis toob kasu majandusele tervikuna (tootehindade ja tarbijate osas).

Üldiselt ollakse nõus, et majandusareng on jätkusuutlik. See tähendab, et tegevust, mida tehakse väljaspool keskkonda, ei saa pidada tulevikuga tootlikuks strateegiaks, kuna tekkiv kasu on seotud ressursside hävimisega ja seetõttu puudub selles tegevuses jätkusuutlikkus. Üldiselt ollakse seisukohal, et jätkusuutlikkusele vastupidine tõeline majandusareng ei saa toimuda.

Majandusarengut mõjutavad tegurid

Rahva majanduskasv sõltub majanduslikest, poliitilistest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest teguritest. Riigi tooraine ja energiaallikad on majanduskasvu jaoks hädavajalikud. Poliitiliselt on vajalik, et riik oleks poliitiliselt stabiilne ja administratsioon osaleks majandustegevuses innovatsioonile, teadus- ja arendustegevusele või ettevõtjate toetamisele suunatud programmidega. Sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid on võrdselt olulised ja selle tõestuseks on protestantliku mentaliteedi ja kapitalismi suhe.

Mõned aspektid muutuvad riigi majandusarengu tõelisteks takistusteks: puudulik haridussüsteem, korruptsioon, suhtlemist ja kaubandust takistavate infrastruktuuride puudumine või tasakaalustamatusega demograafiline reaalsus.

Fotod: iStock - theeradaj / PeopleImages

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found