Temaatiline sõna tuleb teisest sõnast: teema. Seega, kui me räägime temaatilisusest, peame silmas teemat, mis esineb näitusel, esitlusel, kõnes või lugematul hulgal erinevates olukordades. Terminit kui sellist saab kasutada nii nimisõnana (näiteks kui öeldakse, et peo teemaks on kanda roosat) kui ka määrava omadussõnana (näiteks kui öeldakse, et tegemist on temaatilise peoga , mis tähendab, et on konkreetne teema).
Sõna subjekt on sünonüüm teistele sõnadele nagu küsimus, teema, aine. Teema on see, mis määratleb näiteks vestluse (kui räägite poliitika või meelelahutuse teemal), tunni, näituse, arutelu jne. Teema on siis teemaga seotud, kuna see on ühel või teisel viisil ka konkreetne teema, millel miski või keegi eranditult põhineb, mitte ei tekita muid võimalikke teemasid või teemasid.
Tavaliselt kasutatakse temaatilise või temaatilise mõiste all viiteid olukordadele, asjaoludele või sündmustele, mida iseloomustab millelegi spetsialiseerumine või iseloomulike ja täpselt määratletud elementide olemasolu, mis samas eristuvad teistest. Seega on tavaline rääkida näiteks "teemaparkidest", kui räägitakse meelelahutusparkidest, mis on pühendatud konkreetsele teemale (näiteks eranditult ajaloole või loodusteadustele pühendatud park). Peod võivad olla ka teemakohased, mis tähendab, et nii dekoratsioon, keskkond kui ka külaliste osavõtt on kõik seotud valitud teemaga (näiteks pidu, mille teemaks on loodus). Sama juhtub näiteks dekoratsiooniga, mis ruumis võib olla ja mis võib olla ka teemakohane. Veel üks levinud näide on teema, mis korraldab üritusi, debatte, kõnesid või näitusi, mis tähendab, et nendes olukordades arutatakse konkreetset eelnevalt määratletud teemat.
