Pank on finantsasutus et ühelt poolt haldab oma klientide poolt hoiule jäetud raha ja teisalt laenab seda intressi kohaldades teistele isikutele või ettevõtetele , mis koosneb ühest erinevatest viisidest, kuidas tal on äri ajada ja kassas raha suurendada.
Vahepeal nimetatakse seda "panganduseks" või finantssüsteemiks (termin, mida nii kommenteeritakse ja mis on tänapäeval moes pärast 2008. aastal USA-s puhkenud kriisi ja selle püsivat mõju Euroopas "heaoluriigi" küsitlemise raamistik) pankade kogumile, mis moodustavad antud riigi majanduse.
Mis puutub pankade päritolu, siis kuna inimene eksisteerib sotsiaalse olendina, kes töötab ja hangib ellujäämiseks toitu ja kaupu, siis on toimunud viimaste või müntide vahetus, vastavalt vajadusele ja loomulikult ajale. Esimene pank asutatakse aga alles umbes 15. sajandil, täpsemalt 1406. aastal Itaalias Genovas, mis ristiti Banco di San Giorgioks. Väärib märkimist, et iidsetes Euroopa impeeriumites olid käibemündid valmistatud peamiselt väärismetallidest, kuid paberraha, nagu me seda praegu tunneme, on üks paljudest Aasia leiutistest, mis tehti läänes tuntuks pärast Marco Polo reise Mongoolia-aegsesse Hiinasse. .
olemas kahte tüüpi pangatoiminguid, passiivseid ja aktiivseid. Passiivid, sisekeeles tuntud ka kui need valgala, on need, mille kaudu Pank saab või kogub raha otse inimestelt ja see muudetakse panga jaoks reaalseks pangahoiuste kaudu. Need liikumised hõlmavad toiminguid, mida tehakse käegakatsutavalt või virtuaalselt arvelduskontodel, hoiukontodel ja fikseeritud tähtaegadel. Kahte esimest iseloomustab nende liikuvus, viimane aga peab raha saamiseks ootama tähtaja möödumist. See viimane tööriist annab kasutajale või kliendile võimaluse saada algkapitalilt teatud intressi, mis on tavaliselt suurem olenevalt ajast, mil iga üksikisik jätab need vahendid panga struktuuri alla.
Teisest küljest võimaldavad aktiiv- ehk paigutusoperatsioonid leida üles selle raha, mis pärineb majanduses taas ringluses olevatest kohustustest, laenude kaudu inimestele või ettevõtetele, nagu me varem saatsime. See kirje hõlmab nii nn isiklikud laenud kui ka kinnisvara finantseerimiseks mõeldud laenud ehk hüpoteeklaenud.
Praegu ja selle globaliseerunud ja tarbimisühiskonna, milles me elame, vajadustest tulenevalt on pangad sunnitud oma teenuseid laiendama ja seeläbi ka sissetulekuid suurendama. Nad müüvad välisvaluutasid, kauplevad aktsiatega, võlakirjadega, pakuvad krediitkaarte oluliste hüvede ja auhindadega muuhulgas enim tarbijatele.. Samuti on nad mitmekesistanud oma tööd keerulise kaasaegse finantssüsteemi raames, mille jaoks pangaklient saab osaleda mõnes varem spetsialistidele reserveeritud operatsioonis. Nendest alternatiividest paistavad silma investeerimisfondid ja börsitehingud, mida soovitatakse eraklientidele, kes soovivad võtta enda kanda suurema finantsriski kulusid, saavutades võimaluse
suurem tulu.
Lisaks tegevused pangad Kaasaegne on jõudnud digitaalsele tasandile. Peale uuenduste, mida sularahaautomaadid ja iseteenindusterminalid viimastel aastakümnetel esindasid, on elektroonilised pangasüsteemid (kodupangandus) on muutunud ressurssideks, mis võimaldavad kasutajatel aega kokku hoida ja vältida viivitusi, mis tulenevad nende asutuste töötajate mitmetest ülesannetest. Digiplatvormide kaudu saavad kliendid üle kogu maailma teha protseduure, töötada oma kontodega, osta välisvaluutat, uuendada või muuta oma tähtajalisi tehinguid, kanda üle raha, maksta makse ja teenuseid ning täita erinevaid ülesandeid alates lihtsast Internetiga ühendatud koduarvuti.
