Elektrigeneraatori elektromotoorjõud on töö, mida ta peab tegema elektrilaengu liigutamiseks läbi vooluringi nii generaatori enda sees kui ka väljas.
Seega määrab elektromotoorjõud erinevate elektririistade võime aktiveerida nende elektrilaeng (näiteks sõiduki akus või generaatoris). Seda tüüpi seade aktiveerib teatud jõu elektrilaengutele ja sel viisil saavad need nõud normaalselt töötada.
Elektromotoorjõu režiimid
Sõltuvalt igast elektrivoolu tüübist võib rääkida elektromotoorjõust mitmes mõttes:
1) otsesed elektromotoorjõu allikad (sel juhul on genereeritud voolul konstantne väärtus),
2) vahelduva elektromotoorjõu allikad (tekkiv vool on teatud aja jooksul muutuv),
3) hõõrdumisel tekkiv elektromotoorjõud,
4) elektromotoorjõud induktsiooni teel (see tekib siis, kui liikuv magnet sekkub oma magnetjõu kaudu);
5) elektromotoorjõud temperatuuri järgi (kui kahte metalli kuumutatakse erineva temperatuurini),
6) keemiliste reaktsioonide käigus tekkiv elektromagnetjõud (kui seade on ette nähtud elektrienergia saamiseks keemilistest reaktsioonidest, näiteks akudes).
Elektrivoolu põhjus
Elektromotoorjõud on lühidalt elektrienergia põhjus, kuna elektriahelas tekitab see elektronide kontrollitud nihke ühest asendist teise. Arvestada tuleb sellega, et kui aatomid on lähedal, toimub elektriline muutus nende vastavate laengute olekust.
Konkreetne juhtum
Konkreetne näide võib illustreerida, mis seda tüüpi jõud on. Võtame näiteks vooluringi, mille moodustab aku, mis on ühendatud lambiga. Lambil on teatud takistused. Ühendades lambi klemmid aku klemmidega, tsirkuleerib see voolu läbi vooluahela ja läheb positiivsest klemmist negatiivse klemmini. Selleks, et see oleks võimalik, peavad aku sisemised laengud nihkuma kõrgeimast potentsiaalist madalaimale.
Elektromotoorjõu määramiseks on antud juhul elektromotoorjõudu tähistatud kreeka tähega epsilon E, mis võrdub tööga u, mis on jagatud laengu suurusega q (töö mõõdetakse džaulides ja laengu suurus columbios), andes lõpuks tulemuse voltides.
