A kaal see on järjestatud sama kvaliteediga väärtuste jada.
Ja tema poolel a väärtusSee on kvaliteet, mille üksikisikud omistavad asjadele, üksikisikutele, faktidele, st hinnangu, olgu see positiivne või negatiivne, omistame eelnimetatud probleemidele.
Teisest küljest on väärtused inimesele omased moraalsed omadused, näiteks: alandlikkus, vastutus, solidaarsus, teiste hulgas.
Isiklik ja subjektiivne loend hierarhilistest väärtustest, mis juhivad iga inimese tegevust
Vahepeal on see väärtuste skaala palgaarvestus või asjade nimekiri, moraaliküsimused, mis on iga inimese jaoks olulised.
Nii nagu iga indiviid on ainulaadne, ainulaadne ega sarnane üldse teise indiviidiga, on igaühel eriline ja ainulaadne väärtusskaala, st võib juhtuda, et paljud sarnanevad või langevad kokku teiste indiviidide väärtustega. väärtusskaala on individuaalne ja igaühele omane. Igaüks neist jätab mulje oma elukogemusest, elus õppimisest ja muudest probleemidest, mis loomulikult kipub seda tingima ja andma selle eripära, millest me rääkisime.
Tulenevalt igas ühiskonnas eksisteerivatest moraalsetest tavadest, mis seetõttu kvalifitseerivad teatud olukorrad, käitumised ja tegevused heaks või halvaks, vastuvõetavaks ja vastuvõetamatuks, on nii, et mõnes aspektis ühtivad ühe ja teise väärtusskaalad, kuid tähtsam kui fondi individuaalsus.
Väärtustel on põhiline tähtsus, kuna need võimaldavad meil teha vahet heal ja kurjal, mis on hea ja mis on halb, mis on õige ja mis on vale.
See areneb lapsepõlves ja seda saab muuta aja möödudes, kogemusi, uusi uskumusi
Lapsepõlve staadium ehk siis, kui laps hakkab oma keskkonnaga suhtlema ning saab ka õpetusi oma perelt ja koolist, on aeg inimeste elus, mil eelnimetatud väärtused omandatakse.
Sel ajal nad õpivad, mõistavad ja seavad end sisse ning seetõttu on neil sellega seoses saadud kogemused ja õpetus hädavajalikud.
Nüüd on see kõige aktuaalsem etapp, kuid väärtuste mõistmine ei lõpe siin kuidagi, vaid täiskasvanueas saavad inimesed tänu elus kogutud kogemustele jätkata uute väärtuste lisamist ja ka juba tänu isikliku ja oma vaatenurga kujunemisele, mis ei ole vanemate ega kooli oma.
Teisest küljest on ka täiskasvanueas tavaline, et mõned väärtused muutuvad mõnes küsimuses tekkida võiva arvamuse muutumise ja ka uute tõekspidamiste lisandumise tõttu.
Pole olemas inimest, kellel ei oleks väärtuste skaala, mis juhib ja juhib teda tema elus, tema tegudes, otsustes ja tegematajätmistes.
Vahepeal peame ütlema, et on väärtusi, mis on teistest kõrgemad, see tähendab, et need on olulisemad ja just see on selle skaala eesmärk, neid tuvastada ja vastavalt tegutseda.
Kui inimene üritab oma skaalal vastavat väärtust vastu võtta, tunneb ta end kahtlemata endaga väga segaduses ja see võib vallandada tugeva sisemise võitluse, mis paneb inimese raskesse isiklikku olukorda.
Austage meie väärtuste skaala
Üks võimalus sellele ebameeldivale olukorrale vastu astuda on püüda olla truu oma väärtusskaalale, seda austada ja oma tegudega vääristada.
Väga tavaline on, et öeldakse ja mõeldakse midagi ja siis tehakse vastupidi, siin jäetakse uks vastuoludele lahti.
Selle skaala puudumine jätab inimese mingil moel väga haavatavaks ja maailmas üksi ning teiste tahtmiste meelevalda, kellel ei pruugi olla parimad kavatsused.
Vastupidi, need, kellel on väärtuste skaala, näiteks nende skaala esitab järgmise järjestuse: armastus, rahu, austus, sallivus, ühtsus, solidaarsus, kindlasti on see indiviid, kes edendab alati tegusid, millel on nende eesmärk on tema enda ja teda ümbritsevate inimeste heaolu ning see kahjustab seda või neid, kes pakuvad välja absoluutse vastandi, nagu vihkamine, austuse puudumine, isekus, ebavõrdsus ja valed.
Väärtuste uurimine vastab Aksioloogia mis on distsipliin, mis on osa filosoofiast.
