Sõna eristama viitab vahet, mida on võimalik teha kahe asja, küsimuste, alternatiivide, ettepanekute osas.
Inimeste või asjade eristamine
Kui meile esitatakse rohkem kui üks võimalus, on vaja selle kohta otsus teha ja siis tulebki mängu ühe asja eristamine teisest, et edasi minna, otsustada muuhulgas parimal viisil võimalikul viisil. , sealhulgas muu hulgas kindlaks teha, kas miski on tõsi või vale, hea või halb.
“On ülioluline, et te mõistaksite, kas Juan valetab mulle või räägib mulle tõtt selle kohta, mida ta reede õhtul tegi, sest kui ta valetab mulle kahtlemata, siis meie suhe lõpeb, aga muidu, kui ta räägib mulle tõtt, siis ei taha teda kaotada.”
Saa oma teadmiste kaudu millestki aru
Sageli kasutatakse seda mõistet millegi mõistmise sünonüümina.
Millegi või kellegi tundmine võimaldab meil seda mõista, lisada see oma vaimsesse struktuuri.
Kui sellest aru saadakse, on see loogiline, sellest hetkest alates on see selge ja iga juhtumi puhul saab seda hinnata, väärtustada ja kogemust rakendada muudel sarnastel juhtudel, mis võimaldab meil lahendada kodusid probleeme, iga päev, mis tekib. , ja sellegipoolest, teadusvaldkonnale omased küsimused, kui näiteks on võimalik tuvastada küsimus, mida laboris uuritakse või uuritakse.
Kui inimesel õnnestub asjast aru saada, eristada, suudab ta mõistus midagi tegutseda, öelda või vältida, sest ta juba teab, kas see on näiteks tema elu jaoks midagi positiivset või negatiivset.
Kui me tegutseme või otsustame midagi seetõttu, et keegi teine soovitab või sunnib seda meile peale, ei vasta see kindlasti meie tegelikele soovidele või käitumisele, põhimõtteliselt seetõttu, et me lähtume sellest, mida keegi teine meile ütleb, mitte ei rakenda selles oma arusaamist. mida me tahame või mitte.
Kasutamine seaduses: tehke otsuseid analüüsitu põhjal
Teisalt palvel Õige, sõna eristama viitab toimingule, mille kaudu a kohtunik annab isikule alaealise eestkoste või mõne muu ametikoha.
See on õigusega tihedalt seotud mõiste ja näiteks kasutatakse seda sageli ka kohtumõistmise sünonüümina.
Põhimõtteliselt hõlmab see tegevus faktide, asjaolude hindamist, et teha otsus millegi suhtes.
Kohtunikud või kohtud võtavad selle toimingu oma ametialases töös, hindavad ja analüüsivad fakte, tõendeid, andmeid, muu hulgas isiku või mitme isiku kohta, keda süüdistatakse ebaseadusliku teo toimepanemises, ning pärast seda analüüsi jõuavad otsusele ja teevad otsuse, millel on seaduse täielik jõud ja mida tuleb kohaldada.
Sellega seoses on oluline öelda, et õigusemõistmine toimuks nõuetele vastaval viisil, et osapooled oleksid kohanenud ja järgiksid menetlusseadust, mis tagab õiglase otsuse selle poolt, kes peab selle jagama.
Süüdistatavatel peab kaitse tagamiseks olema kaitsja, ohvritel aga ka advokaat ning määrava tähtsusega saab olema riigiprokuröri sekkumine, kelle ülesanne on alati kaitsta kodanike positsiooni.
Väärib märkimist, et sõna eristama on seotud teise mõistega, selle mõistega eristamisvõime, mis ilmub sageli enne tema tööle asumist.
Sest mõistmine on sõna, mis tähistab otsus, millest lähtudes me arvestame ja manifesteerime erinevust, mis eksisteerib erinevate asjade, probleemide, alternatiivide, olukordade vahel, muu hulgas.
Samal ajal näib see eristamisvõime alati seotud moraalipõhimõtete kogumiga, mis hakkavad toimima meie moraalses sisemuses iga kord, kui on vaja vahet teha, kas millegi mugavus või mitte, eriti selles, mis on omane otsuste tegemisele. .
